· Müra · Pidevalt lubatud tööaeg · ... Ajami liik · Elektriajam · Hüdroajam (vesi, õli, vedelik) · Pneumoajam (õhk surve) · Kombineeritud ajam (võib olla mitu koos ) Elektriajam On mitmesuguste töömasinate või abimehhanismide käitumiseks ettenähtud elektromehaaniline süsteem, mis koosneb elektrimootorist, jõuülekandest, toitemuundurist ja juhtseadmetest. Ajamis võib olla mitu mootorit ja jõuülekannet ja toitemuundurit. ELVÜRGUST LHED MUUNDURISSE JA JUHTIMIS SÜSTEEMI Elektriajam Juhtimis süsteem Jõumuundur Mootor ülekande mehhanism tööorgan (alati pole vaja ) Sageduse muutmisega saab mootori kiirust muuta Jõumuundur Selle ülesandeks on muundada elektrivõrgust tarrbitavelektrienergia parameetrid sobivaks elektri mootorile või muuta neid eesmärgiga mõjutada elektrimootori tööd. Näitena · Alaldid · Pingemuundurid
Ehitus. Kõige taga on klaasis alus ning tema peal on kaks takistusliku riba., mille vahel on isolaator. Kaks kihti on selleks, et saada horisonaatl suund ja vertikaalsuund(x ja y kordinaat). Puudutusel muutub takistus. Järgnevat nimetatakse “nelja juhtme süteemiks”. Puudutus toimub siis mõõdetakse miilsekundiga ära takistus ning seal kus takistus muutus on puudutus. Mõlemas kihis toimub mõõtmine eraldi. Saadakse analoogiväärtus mis läheb muundurisse, kust saadakse digitaalkujul väärtus. “Viie juhtmega tehnoloogia” erineb selle poolest, et välimises pinnas antakse pinge nii horisontaalsuunale kui ka vertikaalsuunale. Plussid takistusliku puuteekraani juures on hind, ei ole mustuse suhes tundlik ning puudutada saab kõigega(kinnastatud käega ja suvalise objektiga) . Negatiivse poole pealt saavb välja tuua, et pehmed/
kusjuures muunduri suurema võimsuse puhul valitakse väiksem pinge. Samuti saab valida dünaamilise pidurduse kestuse [4]. Joonis 6.9. Programmeeritavad kiirendus- ja aeglustusrampide, samuti dünaamilise pidurduse kestus [4]. Käivitamise ja pidurdamise rambid peavad olema valitud sobivalt mootori andmetega. Näiteks ei saa valida kiiret kävitust suure inertsimomendiga mootorile, kuna sellisel juhul oleks vaja arendada ajamil väga suurt momenti ja ka võimsust. See võib põhjustada muundurisse sisseehitatud kaitsete rakendumise ja mootori seiskumise. Kui mootorit peatatakse vaba väljajooksuga, siis tuleb enne mootori taaskäivitamist oodata, kuni mootor on seisma jäänud, vastasel korral võib rakenduda sagedusmuunduri liigkoormuskaitse [4]. 6.8.2. Libistuse kompensatsioon Libistuse kompensatsioon (slip compensation) võimaldab parandada ajami dünaamilisi omadusi. Seda moodust kasutatakse suure jõudlusega asünkroonajamites, kus peamiseks eesmärgiks on kiiruse reguleerimine
kįrrdlaļt įįlrendatud nii mootori krri Varjestatrra ka Maarrdusjuht įeaks oļeņa vaid kalrel korral. Varje peaks oiema įūendatud aparaaclikooste sagedusmuunoįri maanduskl.-*id'gu' kestaga' on oļuļine, et muundurisse sisenev kaabel ja r,äl_jur,, 7. Julrtimįshäirete väherrdamiseks teitleteisest eraļdatud' mootori toitekaabel oleks 7.4 Pikad kaablid vahelįne kaabeĮ' Stlure olr.rļiseks elemendiks on ka sageclusmuunduri ja mootori Elektriajami ptrlrul on vaheļdi pingeimpulsi
annaabi.ee 
