Elu muundumiste maailmas Keemilised reaktsioonid toimuvad iga päev meie elus. Iga inimene puutub igapäevaselt kokku erinevate ainete vahel toimuvate muundumistega. Kindlasti on nii minu kui kõikidel teistel päevas toimumas erinevad reaktsioonid näiteks kütuse põlemine automootoris, raua roostetamine või kõdunemine. Keemilised protsessid omavad igapäevaelus suurt tähtsust- kui ei oleks keemilisi protsesse, ei oleks inimesi ega elu maal. Praegusel aastaajal on meil kõigil kokkupuuted erinevate puuviljadega. Puuviljades esineb looduslikke alkeene, ning alkeenid oksüdeeruvad väga kiiresti. Õuna kokkupuutumisel õhuga muutub ta pruuniks, sest toimub aeglane leegita põlemine. Põlemine on hapniku ühinemine süsinikuga. Seda juhtub kõikide puuviljade/juurviljade puhul, mis sisaldavad looduslikke alkeene. Kui ei oleks puuviljades oksüdeerumist, säiliksid puuviljad igavesti ja tänu sellele inimorganism ei suudaks neid v...
tuumafüüsikaks. Algselt ei eraldatud tuumafüüsikat ja elementaarosakeste füüsikat. Elementaarosakeste maailma mitmekesisusega puutus füüsika kokku tuumaprotsesside uurimisel. Elementaarosakeste füüsika eraldamine iseseisvaks uurimispiirkonnaks toimus suhteliselt hiljuti, umbkaudu 1950. aastal. Praegu kaks iseseisvat füüsika haru: ühe sisuks on aatomituumade uurimine, teise sisuks on elementaarosakeste olemuse, omaduste ja vastastikuste muundumiste uurimine. Käsitletavate probleemide ja uurimismeetodite rakendamise osas säilis neil aga palju ühist. Tuuma ja elementaarosakeste füüsika tekkis ja arenes vastavate seadmete leiutamise tõttu. Need on tuumade ja elementaarosakeste põrkumiste ning vastastikuste muundumiste registreerimise ja uurimise seadmed. Just need seadmed annavad informatsiooni mikromaailmas toimuvatest sündmustest.[1] ELEMENTAAROSAKESTE JÄLGIMISE JA REGISTREERIMISE
Millest on tingitud vee karbonaatne karedus? mööduv. Ca- ja Mg vesinikkarbonaadi esinemine Kuidas seda kõrvaldada? vee kuumutamisel, kuumutamisel vesinikkarbonaadid lahustuvad ning tekkinud raskestilahustuvad karbonaadid sadestuvad põhja (katlakivi) Millest on tingitud vee mittekarbonaatne karedus? jääv. vees lahustunud Ca- ja Mg kloriidid, sulfaadid Kuidas seda kõrvaldada? vee pikemaajalisel keetmisel, vee destilleerimisel, kasutada vee pehmendajaid ioniitide abil Nimeta veekaredusest tingitud kahjulikke tagajärgi. rikuvad kuumutusnõusid, boilereid, torude ummistusi Milliseid metalle nimetatakse leelismetallideks? I A rühma metallid. on kõige metallilisemad elemendid, oksüdats aste on 1 ja väliskihi el valem on ns1 Iseloomusta neid lühidalt(füüsikalised omadused). Füüsikalised omadused - On pehmed, kergesti lõigatavad, madala sulamistemp, head soojus- ja elektrijuhid, keemilised omadused - reageerivad hapniku ja teiste mittemetallide...
vinge värk igal juhul:) Seda kasutatakse lakkida koostisosasna Toluooli sissehingamine on ohtlik: kahjustuda võivad neerud ja närvisüsteem, samuti võib see aine põhjustada nõrkust, peapööritust ja väsimust. Benseen CnH2n-6 Benseeni saadakse nafta (vahel ka sellisest naftast , mis muidu aromaatseid ühendeid ei sisalda) ja kivisöetõrva ümbertöötlemise (süsivesinike muundumiste arvel katalüütilise ja termilisel krakkimise) protsessil. Benseeni kasutatakse lahustina ning muu hulgas ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Käitlemisel eralduvad lahusti aurud võivad mõjuda uimastavalt, tekitada halba enesetunnet, väsimutunnet, uimasust ja peavalu. Suurte kontsentratsioonide sissehingamine võib põhjustada teadvuse kaotust, mõju võib avalduda ka hiljem tekitades kroonilise tervisekahjustuse
biokütused-sõnnik, põhk jm.jäätmed. Kütused on ka keemiatööstuse tooraine neist saadakse süsinikühendeidja mitmesuguste materjalide tootmiseks(eelist.nafta ja maagaas-odavaimad ja puhtaimad süsivesinike segud)Nafta ja maagaas on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. NN.puidurea fossiilkütused(turvas,pruunsüsi,kivisüsi ja anatratsiit) on moodustunud taimede tselluloosi ja ligiini keemiliste muundumiste tagajärjel.Suur väävlisisaldus kütustes(põlevkivis, naftas,kivisöes)toob kaasa keskkonnasaaste nende põletamisel.naftat ja maagaasi leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa,naftagaasi kasutatakse aga keemiatööstuses toorainena.Maagaas koosneb peamiselt metaanistsuurimad maagaasitootjad on venemaa, alzeeria,holland,suurbritannia ja indoneesia
molekulaarmodelleerimisuuringutes arvuti abil pöörata erilist tähelepanu ensüüm/substraat süsteemis mittesteeriliste interaktsioonide uurimisele. Selgitada mõningate fütosteroolide ja desoksüsuhkrutega nii inimorganismis kui ka toiduainete töötlemisel katalüütilise atsüleerimise/deatsüleerimise kemo-, regio- ja stereoselektiivsus sõltuvalt lipaasist, keskkonnast toimuvate (toimuda võivate) lipaas-katalüütiliste muundumiste ja lipaas- katalüütiliselt vallanduvate (vallanduda võivate) reaktsioonikaskaadide iseloom võttes eriti arvesse lipaaside võimet aktiveerida desoksüsuhkruid nende detsükliseerimise teel. Töötada välja mõnede prostanoidide ja steroidide, aga ka teiste füsioloogiliselt aktiivsete ühendite ja võimalike toidukomponentide uusi biokatalüütilisi ja kemoensümaatilisi sünteesiprotsesse väljundiga farmaatsia- ja toiduainetetööstusse. Töötada välja uued asümmeetrilise
alumiinium + soolhape 2) Millised füüsikalised omadused iseloomustavad alumiiniumit, millised rauda, millised mõlemat? Märgi vastavalt lünka ,,Al", ,,Fe" või ,,Al ja Fe"! Kui omadus pole iseloomulik mitte kummalegi, jäta lünk tühjaks! b. raud + väävelhape kõvadus ................. kergus (väike tihedus) ................. 6) Kirjuta muundumiste reale vastavate reaktsioonide võrrandid: plastilisus ehk hea töödeldavus ................. Al(OH)3 Al2(SO4)3 Al AlCl3 halb soojusjuhtivus ................. metalne läige ................. Al2O3 väike kõvadus (pehmus) ................. magnetilised omadused .......
Neutronite arv= tuumalaeng- prootonite arv Mitu neutronit on magneensiumis? Magneesiumi aatomnumber on 12 Prootonite arv on 12 Neutronite arv = ümardatud aatommass-prootonite arv( 24-12=12) Lahuse keskkond Tugev alus + tugev hape = neutraalne keskkond (ph = 7) NaCl, K2SO4, LiBr, BaCl2 (Tugevad alused on Ia ja IIa) Nõrk hape + tugev alus = aluseline keskkond (ph >7) K2S, Na3PO4, Na2CO3 Tugev hape + nõrk alus = happeline keskkond (ph < 7) NH4Cl, CuSO4, ZnBr2, FeCl3, Al(NO3)3 Muundumiste rida( vaata tv lk 56 ül 3+ 52 ül 4) CH3CH2NH2- aluseline CaCO3 + 2 NaCl = CaCl2 + Na2CO3 NH4Cl + NaOH = NaCl + NH 3 + H2O
Loodus ei andesta vigu Miljoneid aastaid tagasi algas meie koduplaneedil elu- ainuraksetest organismidest alates läbi keerukate muundumiste ja uuenemiste kõrgemate eluvormideni.Läbi ajalooetappide võib jälgida looduse imepärast võimet saavutada täiuslikkus ning elimineerida kõik, mis takistab selle saavutamist. Loodus on harmooniline tervik, inimene kuulub siia maailma ühe tema osana. Inimese arengulugu on planeedile Maa esitanud mitmeid väljakutseid. Primitiivses ühiskonnas elati kooskõlas loodusseadustega, elulaad oli maalähedane, inimkond ei koormanud loodust veel eriti oma olemasoluga
RADIOAKTIIVSED MUUNDUMISED Alguses komistati "lolli" aine otsa , milleks oli uraan. Täpsemad uuringud näitasid,et ainete radioaktiivne kiirgus ja eralduv soojus vähenevad siiski aja jooksu. Lisaks avastati et tekivad uued keemilised elemendid. Radioaktiivsel lagunemisel tegelikult muunduvad aatomituumad. See tähendab, ühest keemilisest elemendist saadakse muundumise tulemusena teine keemiline element. + eraldub kiirgus + eraldub soojus. Poolestusaeg Radioaktiivsete muundumiste uurimisel avastati teatud statistiline seaduspärasus: Iga radioaktiivse aine jaoks eksisteerib üks kindel ajavahemik, mille jooksul pooled selle aine aatomid muunduvad mingiteks teisteks aatomiteks. ISOTOOP Osutub, et elementidel eksisteerib looduses väga väike kogus selle elemendi lisa. Ta erineb põhielemendist ainult neutronite arvu poolest.Kuna teda on põhielemendiga võrreldes vähe siis sellest tuleneb tabeli aatommassi mittetäisarvuline väärtus.
mikrobioloogiliselt valmistatud äädikat Kasutamine Kasutatakse toiduainetööstuses (söögiäädikas 30%ne äädikhape lahus), keemiatööstuses(lahustina). Ohutegur Nahale sattumine ohtlik söövitava tiomega Benseen CnH2n-6 Saamine või leidumine Benseeni saadakse nafta (vahel ka sellisest naftast , mis muidu aromaatseid ühendeid ei sisalda) ja kivisöetõrva ümbertöötlemise (süsivesinike muundumiste arvel katalüütilise ja termilisel krakkimise) protsessil. Benseeni kasutatakse lahustina ning muu hulgas ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Ohutegurid Käitlemisel eralduvad lahusti aurud võivad mõjuda uimastavalt, tekitada halba enesetunnet, väsimutunnet, uimasust ja peavalu. Suurte kontsentratsioonide sissehingamine võib põhjustada teadvuse kaotust, mõju võib avalduda ka hiljem tekitades kroonilise tervisekahjustuse
Biotehnoloogia probleemid Bioloogilise relva väljatöötamine, eetilised probleemid- kõlbeline või mitte. Suur ajakulu. Tundlikud keskkonnategurite suhtes. Millega tegeleb biomeetria? Bioloogiliseks uurimiseks kohandatud matemaatiliste meetodite kompleks. Millega tegeleb biokeemia? Bioloogiline keemia on teadus elava keemilisest koostisest, elusorganismi keemiliste komponentide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. Mis on biogeograafia? Käsitleb liikide levikut ja sellest tulenevaid protsesse. Mis on biotehnoloogia? Rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. Kuidas kasutatakse toiduainete tööstuses seente poolt toodetud ensüüme? Kurgi, kapsa, piima hapendamisel piimhappebakterite tegevusel. Juustud hallitusseente teel, alkoholis pärmseened
45) Vee saamine ja eritumine peaksid olema tasakaalus 46) Biomolekulidest on looduses kõige suuremal hulgal esindatud ... 47) Millised biomolekulid tagavad organismis mitmekesisuse? Valgud. 48) Milline makroelemendi liig põhjustab turseid? Naatrium 49) Milleks on Fe organismile vajalik? Osaleb valgude ning ensüümide ehituses ja funktsioneerimises 50) Mis on biokeemia? Teadus eluslooduse keemilise koostisest, biomolekulide muundumistest ja nende muundumiste seosest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. 51) Organismi sisekeskkonna happe leelistasakaalu regulatsioonil osalevad elektrolüüdid
Biokeemia teadus eluslooduse keemilisest koostisest, biomolekulide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. Biokeemia põhisuunad: 1) staatiline biokeemia uurib elava komponentide ehitust ja omadusi 2) dünaamiline biokeemia uurib metabolismi (ainevahetus) ja energiavahetust organismides 3) funktsionaalne biokeemia uurib biomolekulide muundumisi seoses füsioloogiliste Funktsioonidega. Biokeemia spetsiifilised suunad: Biokeemia põhisuundade seostunud areng on viinud spetsiifiliste suundade tekkele:
fotoefekti praktilise kasutamise võimalust. Doktoridissertatsioonis "Pehme raua magneetumisfunktsiooni uurimine" töötas ta välja ferromagneetikute uurimismeetodi ja tegi kindlaks magneetumiskõvera kuju. Stoletovi doktoritöö järeldusi kasutati praktikas elektrimasinate konstrueerimisel. Palju energiat kulutas ta füüsika edendamisele Venemaal. Max Planck (1858 1947) Suur saksa füüsikteoreetik, kvantteooria mikroosakeste liikumise, vastastikmõju ja vastastikuste muundumiste teooria rajaja. Oma 1900. a. ilmunud töös, mis oli pühendatud tasakaalulisele soojuskiirgusele, oletas Planck esimesena, et ostsillaatori energia omab diskreetseid väärtusi, mis on võrdelised ostsillaatori võnkesagedusega. Ostsillaator kiirgab elektromagnetenergiat üksikute portsjonite kaupa. Wilhelm Röntgen (1845 1923) Kuulus saksa füüsik, kes avastas 1295. a. lühilainelise elektromagnetkiirguse röntgenkiirguse
Kirjutage ja tasakaalustage vastavad reaktsioonivõrrandid! Fe+H2SO4-FeSO4+H2 FeO+H2SO4-FeSO4+H2O BaO+H2SO4-BaSO4+H2O Zn(OH)2+H2SO4-ZnSO4+2H2O ZnO+H2SO4-ZnSO4+H2O b) Andke kõikide ainete nomenklatuursed nimetused ja aineklassid! raud, raud(II)oksiid, baariumoksiid, süsinikdioksiid, hõbe, tsink(II)hüdroksiid, tsink(II)oksiid, difosforpentaoksiid, kaaliumkarbonaat, vask 4. Kirjutada tasakaalustatud reaktsioonivõrrandid ja tingimused järgmiste muundumiste kohta (NB! Iga muundumise kohta ainult 1 võrrand!): 1. 2Fe+6HCl-2FeCl3+3H2 2. FeCl3+AgNO3-Fe(NO3)3+AgCl 3. Fe(NO3)3(t)-Fe2O3+NO2+H2O 4. Fe2O3+3CO-2Fe+3CO2 5. Fe2O3+3Ba(t)-3BaO+2Fe 6. BaO+H2O-Ba(OH)2 7. Ba(OH)2+Cu(NO3)2-Cu(OH)2+Ba(NO3)2 8. Cu(OH)2(t)- CuO+H2O 9. CuO+Fe-Fe2O3+Cu 5. Metalli A on hõbedane pulber, mida kasutatakse näiteks sulamis magneesiumiga lennukikerede valmistamisel. Metall A segati lihtaine B kollase pulbriga ning seejärel süüdati segu põleti leegis
vassima Soovitused · Iiah : väärtusta teisi! Kiida iga päev vähemalt 1 tegu · Notsu: väärtusta ennast! Ütle endale iga päev peegli ees, et olid tubli! · Jänes: võta vabalt!Võta aeg maha ja logele! · Puhh: tegutse süsteemselt! Täna teen tööd ja homme naudin elu, mitte vastupidi Hirmud (Fritz Riemanni järgi) · Hirm andumuse (sõltuvuse) ees- skisoidne - Iiah · Hirm endakssaamise ees - depressiivne - Notsu · hirm muundumiste ees- sundusega isik - Jänes · hirm paratamatuse ees - hüsteeriline isik - Puhh Inimese funktsioonid: · Mõtted · Tunded · Meelelisus (maitsed, lõhnad) · Intuitiivsus = kõhutunne · Kujutlusvõime · Unistamisvõime · Impulsiivsus = iha · Tahe koordineerib Tahte omadused · Energia, jõud · Meisterlikkus, tahe, distsipliin · Kontsentratsioon · Kindlameelsus, otsustatavus- viivitamatus · Järelandmatus · Algatusvõime
Kõik halogeeni lihtained on mürgised. Kuidas muutuvad halogeenide oksüdeerivad omadused? Selgita mõistet sublimatsioon. Milline halogeen sublimeerib? Hal2 + halogeniid halogeniid´ + Hal 2´ reaktsioon on tingimuslik. Reageeriv halogeen peab olema tugevam oksüdeerija kui moodustunud halogeen Näide: Cl2 + 2NaBr 2NaCl + Br2 Cl2 + NaF ei toimu Kuidas saadakse halogeeni lihtaineid tööstuses? Muundumiste rida: H2 + Hal2 vesinikhalogeniid +H2O vesinikhalogeniidhape +hüdroksiid/metalli oksiid/ metall*/ sool* halogeniid (sool). Kuidas tõestada lahuses kloriidioone? Miks see on oluline? Iseloomusta aineid (omadused, esinemine või kasutamine): HCl, NaCl. Joodi funktsioonid organismis. Hapnik Millised on hapniku o-a? VI - -II O2, O3 füüsikalised omadused (olek, lahustumine vees, tihedus õhu suhtes, värv, lõhn) esinemine ja kasutamine.
HO + OH HO OH OO + H2 propaan 9) 3-hüdroksübutaanhape + kaltsiumkarbonaat OH O O OH OH O 2 OH + CaCO3 OCaO + H2CO3 10) metaanhape + propaan-2-ool O OH OH + OO + H2 30. Koosta võrrandid muundumiste kohta: propaan 1-kloropropaan propaan-1-ool propaanhape metüülpropanaat Cl + HCl H2 + Cl OH + NaOH NaCl + OH OH + O2 kat O
BIOKEEMIA 1. Eluslooduse järjepidevus põhineb- nn mäluga molekulidel, mis sisaldavad juhiseid organismide ülesehitamiseks. (DNA-geneetilise info säilitamine, RNA-molekulaarne koopiamasin) 2. Biokeemia - teadus elusaine keemilisest koostisest, biomolekulide muundumisest ning nende muundumiste seostatusest ja regulatsioonist. 3. Biokeemia alajaotused: Staatiline, dünaamiline, funktsionaalne 4. Keemiline element- teatud kindel aatomite liik. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake. Molekul- aine väikseim osake, millel on säilinud selle aine keemilised omadused. Molekulid koosnevad (alati) aatomitest. Biomolekul- elusorganismis esinev molekul (nii anorgaanilised kui orgaanilised ained).
Biokeemia BIOKEEMIA MÕISTE JA OLEMUS * Biokeemia on teadus eluslooduse keemilisest koostisest, biomolekulide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. * Biokeemiat võib laiemas plaanis defineerida vee mitmeti: · elutegevuse molekulaaraluseid uuriv teadus; · teadus elava keemilisest koostisest, komponentide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. Biokeemia kui elutegevuse molekulaarseid aluseid uuriv fundamentaalteadus kujunes välja füsioloogia (füsioloogiliste funktsioonide seostamine keemiliste protsessidega elavas) ja orgaanilise keemia (elavas olevate orgaaniliste ühendite iseloomustamine ja süntees) põimunud arengu resultaadina. Biokeemia on kiiresti arenev ja tema tähtsus põhineb:
Taastuvad kütused on näiteks puit ja nn biokütused sõnnik, põhk jm jäätmed. Kütused, v.a tuumakütus, on üksiti ka keemiatööstuse tooraine. Neist saadakse süsinikuühendeid mitmesuguste materjalide (plastmassid, kunstkiud) tootmiseks. Kui nafta ja maagaas on tekkinud bakterite ja vetikate biomassist, siis sootuks erinevad lood on põlevkivi, turba, pruunsöe, kivisöe ja antratsiidiga. Need on moodustunud taimede tselluloosi ja ligniini keemiliste muundumiste tagajärjel. Kuna kütused on pärit elusorganismidest, sisaldavad nad peale süsivesinike veel teisigi lisandeid, nagu lämmastiku ja väävli ühendeid. Lisandite hulk on kütustel väga erinev. Suur väävlisisaldus toob kaasa suure keskkonnasaaste nende põletamisel. Lähemalt räägimegi kolmest fossiilsest kütusest pruunsöest, kivisöest ja antratsiidist. Pruunsüsi Pruunsüsi on pruunikas must kütus ning taimse päritoluga ja märksa noorem kui kivisüsi. Selle
Redutseerumine on elektronide liitmine (o-a väheneb). Oksüdeerija on element, mis liidab elektrone (o-a väheneb). Redutseerija on element, mis loovutab elektrone (o-a suureneb). Elektronide üleminekuid näidatakse elektronvõrranditega. Näide: 0 I -I II -I 0 0 +II Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 Redutseerija Zn - 2e ® Zn oksüdeerub +0 Oksüdeerija H + e ® H redutseerub 4.1 Ülesandeid. Kirjuta elektronvõrrandid järgmiste muundumiste kohta: Vesinikiooni redutseerumine vesiniku aatomiks. Raua aatomi oksüdeerumine raud(II)iooniks. Raud(III)iooni redutseerumine raua aatomiks. Naatriumi aatomi oksüdeerumine naatriumiooniks. Alumiiniumi aatomi oksüdeerumine alumiiniumiooniks. Määra järgmistes reaktsioonides osalevates ainetes kõigi elementide oksüdatsiooniastmed ja otsusta, kas tegu on redoksreaktsiooniga. Kui on, siis leia oksüdeerija ja redutseerija (kas
BIOKEEMIA Mis on biokeemia? Biokeemia 2 definitsiooni: · Biokeemia on elutegevuse molekulaarseid aluseid uuriv teadus · Biokeemia on teadus elava keemilisest koostisest, komponentide muundumisest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega Biokeemia on tänapäeval tihedalt integreeritud nii loodusteaduse distsipliinidega kui ka meditsiiniga: · Molekulaarbioloogia · Molekulaargeneetika · Geenitehnoloogia · Bioinformaatika · Molekulaarmeditsiin BIOKEEMIA JA MEDITSIIN Biokeemiliste protsesside uurimine molekulaarsel tasemel aitab meil mõista nii elutegevust laiemalt kui ka aru saada patoloogilistest seisunditest:
) ÜLESANNE 24. (6 punkti) Millistest aminohapetest on tekkinud järgmine oligopeptiid? Joonistage aminohapete struktuuri- valemid ja kirjutage nimetused süstemaatilise nomenklatuuri järgi. O H NH 2 HO N N O H O 11 ÜLESANNE 25. (5 punkti) Kirjutage reaktsioonivõrrandid järgmiste muundumiste kohta, näidates, kas reaktsiooni toimumiseks on vaja kasutada katalüsaatorit. benseen metüülbenseen 2,4,6-trinitrometüülbenseen (trinitrotolueen) 1) __________________________________________________________________________ 2) __________________________________________________________________________ ÜLESANNE 26. (8 punkti) A. Üks järgmistest ühenditest (ühend A) sisaldab hargnenud ahelat:
muundumine anorgaanilisteks ühenditeks. Biokeemiliste ringete energiaallikas on päike. Keemiliste elementide ringete seas eristatakse viit suurt ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet Süsinikuringe toimub Maa bioota, kivimite, pinnase ja fossiilkütuste veekogude bioota ja setete ning atmosfääri CO2 vaheliste muundumiste teel. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet Bioloogilne lämmastiku sidumine on keskkonna biokeemiliste protsesside võtmeküsimus ja oluline taimede kasvul mineraalväetiseta. Ainult üksikud vee mikroorganismid on võimelised siduma atmosfäärilämmastikku. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris geneetilise materjalina nukleiinhapetes
(mida rohkem aatomeid), seda suurem on soojusmahtuvus. 5. Kirjutada süsteemi soojusmahtuvuse avaldised püsival rõhul ja ruumalal. Kummal juhul on soojusmahtuvus suurem? ∆U ∆H Cv = ∆ T Cp= ∆T Konstantsel rõhul on soojusmahtuvus mõnevõrra suurem, sest osa soojusest kulub paisumistöö tegemiseks. 6. Termokeemia, reaktsiooni soojusefekt, endotermiline ja eksotermiline reaktsioon. Termokeemia – tegeleb keemiliste muundumiste soojusefektidega, põhineb termodünaamika esimesel seadusel. Eksotermiline protsess – ja endotermiline entalpiamuut on võrdne süsteemi poolt neelatud või eraldatud soojusega. Eksotermilise korral märk miinusega ja eraldub soojus, metaani põlemine. Endotermiline protsess on pluss märgiga ja soojus neeldub. Nt jää sulamine. 7. Miks on paljud eksotermilised reaktsioonid spontaansed? Selgita, millisel juhul võib endotermiline reaktsioon olla spontaanne!
· võime vaadelda ja kirjeldada nähtut, · võime arutleda ja luua jutte, pilte, helindeid...? Kiri haridusfoorumi listist: Tervitab Martin Saar Tere! Mina ei tea, kuidas teiega on, aga pärast kindlate põhikooliklasside tunde on minul sageli nahk seljas igatahes tegelikult ka märg ja käed ning häälepaelad väsinud. Miks? Sest 33 puberteediealise noore tähelepanu hoidmine 45 minuti jooksul ning käte- jalgade-pea-ja-kehaga muundumiste läbimängimine, harjutusülesannete intensiivne näidislahendamine ja pingiridade vahel vihikust vihikusse liikumine on igatahes raskem ja rohkem kaloreid põletav kui hommikune sörkjooks. Tere, Martin ja kõik teised ! Seda, et õppimine ja õpetamine võib olla mõnikord raske, teavad siin listis mõtisklejad teistest paremini, sest lisaks kuuldule-nähtule-loetule on paljudel meist ka kogemusi. Küllap oleks vaja lausa rõhutada, et kogemus on
et põlemisprotsess, mille tulemusel ainest eraldub flogiston, on põlemisjäägi flogistoniga ühinemise protsess. Seega formuleeris ta flogistoni mõiste idee abil, mida tänapäeval nimetatakse redutseerimis- ja oksüdeerimisreaktsioonide pööratavuseks. Flogistoniteoorial on oluline osa keemia kui teaduse kujunemises. Flogistoniteooriat tunnustati ligi saja aasta vältel, sest tema omapära seisnes tema kvalitatiivsuses ehk idealisatsioonidel, mis olid saadud üksnes ainete kvalitatiivsete muundumiste alusel. Järelikult niikaua, kuni kvalitatiivsest lähenemisest piisas, siis rahuldas flogistoniteooria keemia vajadusi täielikult. Kui aga lähtekohaks sai kvantitatiivne lähenemisviis, siis pidi flogistoniteooria oma küündimatust tunnistama. 18. sajandi teisel poolel hakkasidki keemiasse tungima kvantitatiivsed uurimismeetodid ja sellega seoses kummutati Antoine Laurent de Lavoisieri (1743 1794) ja Mihhail Lomonossovi (1711 1765) tööde alusel flogistoniteooria täieliult
Jagatakse ka liht- ja liitensüümideks. Lihtensüümid – lihtvalk ja aminohappejääk; liitensüüm – valguosa(apoensüüm), tagab spetsiifilisuse ja mittevalguosa(kofaktor), stabiliseerimine. Enamjaolt langevad ensüümide funktsioonid kokku valkude omadega!! Ensüümidel on nii VALKUDE kui KATALÜSAATORITE omadused – amfoteersed, denatureeruvad, kristalliseeruvad, kõrgmolekulaarsed. Biokatalüsaatorina määravad biomolekulide muundumiste kiiruse ja suuna organismis, st nende tegevus on organismi talitluste aluseks. Alandavad reaktsiooni aktivatsioonienergiat – energia, mida osakesed peavad saavutama, et muutuda reaktsioonivõimeliseks. Mida väiksem aktivatsioonienergia, seda kiirem reaktsioon. Ensüüm-katalüüsitud reaktsiooni kiirus suureneb miljon korda. Ensüümid võimaldavad reaktsioonil kulgeda alternatiivset teed mööda – ei muutu reaktandid, produktid ja tasakaal
ligaasid. Lihtensüümid lihtvalk ja aminohappejääk; liitensüüm valguosa(apoensüüm), tagab spetsiifilisuse ja mittevalguosa(kofaktor), stabiliseerimine. Enamjaolt langevad ensüümide funktsioonid kokku valkude omadega!! Ensüümidel on nii VALKUDE kui KATALÜSAATORITE omadused amfoteersed, denatureeruvad, kristalliseeruvad, kõrgmolekulaarsed. Biokatalüsaatorina määravad biomolekulide muundumiste kiiruse ja suuna organismis, st nende tegevus on organismi talitluste aluseks. Alandavad reaktsiooni aktivatsioonienergiat energia, mida osakesed peavad saavutama, et muutuda reaktsioonivõimeliseks. Mida väiksem aktivatsioonienergia, seda kiirem reaktsioon. Ensüüm-katalüüsitud reaktsiooni kiirus suureneb miljon korda. Ensüümid võimaldavad reaktsioonil kulgeda alternatiivset teed mööda ei muutu reaktandid, produktid ja tasakaal
Konstantsel ruumala: Cp= Konstantsel rõhul: Cp= ΔT ΔT Soojusmahtuvus on suurem konstantsel rõhul, kuna osa saadud soojusest kulub paisumistöö tegemiseks. 6. Termokeemia, reaktsiooni soojusefekt, endotermiline ja eksotermiline reaktsioon. Termokeemia-tegeleb keemiliste muundumiste soojusefektidega, põhineb termodünaamika esimesel seadusel. Keemilise reaktsiooni entalpia on soojusefekt, mis kaasneb keemilise reaktsiooniga (kui rõhk ja temperatuur ei muutu). Entalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest! Eksotermiline protsess – soojus eraldub Endotermiline protsess – soojus neeldub 7. Miks on paljud eksotermilised reaktsioonid spontaansed? Selgita, millisel juhul
piimhape. Etanoolkäärimisel lõhustub suhkur pärmseente toimel ning moodustuvad alkohol ja süsihappegaas. Käärimise tulemuseks on suhteliselt energiarikaste lõpp-produktide teke - näiteks etanool, piimhape, võihape jt. 4. Tsitraaditsükkel. Tsitraattsüklis viiakse lõpule glükoosist pärineva süsinikuahela oksüdatiivne lõhustamine. Protsess toimub mitokondri sisemuses, maatriksis. Pärast atsetüül-CoA teket püoviinamarihappest algab tsükliline muundumiste protsess, mille käigus viiakse lõpule glükoosist pärineva süsinikuahela oküdatiivne lõhustumine. Kõneall olev tsükkel kulgeb üle sidrunhappe, millest ka tsükli nimi. Tsükli alguseks on kondensatsioonireaktsioon oblikäädikhappe ja atsetüül.CoA vahel. Selle tagajärjel tekib sidrunhape ja CoA vabaneb. (Tsitraaditsükkel (ka Krebsi tsükkel, TCA-tsükkel, di- ja trikarboksüülhapete tsükkel) on enamikul aeroobsetel
Soojusmahtuvus Soojusmahtuvus konstantsel ruumalal CV: CV= U/T Konstantsel rõhul on soojusmahtuvused mõnevõrra suuremad, kuna osa saadud soojusest kulub paisumistöö tegemiseks: Cp= H/T. Ideaalsete gaaside soojusmahtuvused ei sõltu temperatuurist. Kõigil muudel juhtudel tuleb arvestada, et suures temperatuurivahemikus sõltuvad ainete soojusmahtuvused temperatuurist ning ainult väikeste temperatuurimuutuste korral võib soojusmahtuvuse lugeda konstantseks. Termokeemia tegeleb keemiliste muundumiste soojusefektidega; põhineb termodünaamika I seadusel Entalpia Konstantsel rõhul on süsteemi entalpiamuut võrdne süsteemi poolt neelatud (või eraldunud) soojusega. Endotermilise protsessi korral H > 0 ja eksotermilise protsessi korral H < 0. Standardne entalpiamuut H sellise protsessi entalpiamuut, mille korral nii lähteained kui ka saadused on oma standardolekus Standardolek aine standardolek mingil temperatuuril on tema puhas vorm rõhul 1 bar (~1 atm).
Soojusmahtuvus Soojusmahtuvus konstantsel ruumalal CV: CV= U/T Konstantsel rõhul on soojusmahtuvused mõnevõrra suuremad, kuna osa saadud soojusest kulub paisumistöö tegemiseks: Cp= H/T. Ideaalsete gaaside soojusmahtuvused ei sõltu temperatuurist. Kõigil muudel juhtudel tuleb arvestada, et suures temperatuurivahemikus sõltuvad ainete soojusmahtuvused temperatuurist ning ainult väikeste temperatuurimuutuste korral võib soojusmahtuvuse lugeda konstantseks. Termokeemia tegeleb keemiliste muundumiste soojusefektidega; põhineb termodünaamika I seadusel Entalpia Konstantsel rõhul on süsteemi entalpiamuut võrdne süsteemi poolt neelatud (või eraldunud) soojusega. Endotermilise protsessi korral H > 0 ja eksotermilise protsessi korral H < 0. Standardne entalpiamuut H sellise protsessi entalpiamuut, mille korral nii lähteained kui ka saadused on oma standardolekus Standardolek aine standardolek mingil temperatuuril on tema puhas vorm rõhul 1 bar (~1 atm).
tähendust ,,suur vaba maailm" kinnise vaimuhaigla müüriga piiratud õu; novellis ,,Müür" osutub aktiivset ja angazeeritud eluhoiakut tähistav müürilõhkumine tegelikult üksnes kompensatoorseks rahmeldamiseks tähtsusetu müürijupi kallal kõrvalisel tänaval; ,,Tõrvikukandjas" on universumi vastuseks pime surnukamber. Skepsis sotsiaalse aktiivsuse suhtes laieneb inimelu mõtestatusele üldse, nagu näha novellides sõnumitoojast, kel puudub sõnum (,,Sõnumitooja"), ekslejast imelike muundumiste linnas, kus leiba asendab pomm, mis pole tegelikult pomm (,,Vernanda leib"), eriti aga suure eksistentsmudelina mõjuvas kolmeosalises novellis ,,Silmus". Suletud ruum on siin ahenenud silmuseks keset lagedat steppi, kus teed viivad ka silmusest mööda see on valitav realiteet, mitte vältimatus. Vabal tahtel silmusesse läinud mees osutub olevat lõksus. Ta teeb põgenemiskatseid, võitelb ja resigneerub, kuni lõpuks mõtleb püünise
gaas, keemiliselt tugev oksüdeerija, mis kuulub kasvuhoonegaaside hulka "(Sepp 1994,lk. 4). Siiski annab ta T. Frey(1993) andmeil kogumõjust kliima soojenemisel 4%. Looduslikult lendub lämmastikku õhku looduslikest aineringetest. Selle ringkäigu vaheproduktidena eraldub õhku ka ammoniaaki ja dilämmastikmonooksiidi N2O. R. Sepa (1994) andmeil tekib mikrobioloogilistel protsessidel vabanenud ammoniaagist ja dilämmastikmonooksiidist edasiste muundumiste käigus lämmastikdioksiid NO2 . NO2 looduslikuks allikaks on ka äike ja metsatulekahjud. Samas satub väga palju lämmastikühendeid atmosfääri tänu inimtegevusele. Johnson ja Crutzen pidasid nende ühendite atmosfääri sattumisel silmas reaktiivlennukeid. Lennukimootoritest paiskuvad lämmastiku oksiidid otse tropopausi ja stratosfääri alaossa. Samamoodi süüdistatakse osoonikihi lõhkujatena veel tahkekütusrakette ja lämmastikväetisi. R.Sepa(1994) andmeil
oksüdatsiooniaste = rühma number 8; 9. leelismetallide oksüdatsiooniaste ühendites on +I; 10. leelismuldmetallide ning Zn ja Cd oksüdatsiooniaste ühendites on +II; 11. metallidel on ühendites alati positiivne oksüdatsiooniaste. Elementide oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid Eristatakse elementide oksüdatsiooniastmete muutusega ja muutuseta kulgevaid reaktsioone. Ka sel juhul, kui elementide oksüdatsiooniastmed keemiliste muundumiste käigus ei muutu, toimuvad muutused vastastikuses mõjutuses olevate aatomite, ioonide ja molekulide elektronstruktuuris. Aineid (sooli, happeid, aluseid), mis sulas olekus või vesilahustes juhivad elektrit nim. elektrolüütideks. Elektrolüütidel on kalduvus laguneda lahustumisel vees või mõnes teises lahustis vastasnimeliselt laetud osakesteks, ioonideks. Ioonideks lagunemist nim. elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. Elementide oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad: 1
Enamasti on polüfeensus tingitud ühe geeni produkti osalemisest erinevates ainevahetusreaktsioonides või mitmetes rakulistes vastasmõjudes ja arenguprotsessides. Polüfeense toimega geeni mutatsioon avaldub tavaliselt mitme tunnuse üheaegse muutusena, nt. patoloogia korral sündroomina. (fenogenees (phenogenesis) -- geneetiliselt kontrollitud tunnuste (feenide) kujunemiskäik indiviidi ontogeneesis; molekulaarsete, biokeemiliste, füsioloogilste, morfoloogiliste jm. protsesside ning muundumiste jada geenist tunnuseni. Fenogeneesis ilmneb alleelide ja erinevate geenide interaktsioon või ka ühe geeni erisuunaline toime erinevatele tunnustele (polüfeensus). ) Polümeeria- mitteallelsed geenid determineerivad ühte ja sedasama tunnust. polümeerne geenitoime (polymeric gene action) -- e. aditiivne geenitoime, kahe või (enamasti) mitme geeni samasuunaline ja kumuleeruv toime ühele tunnusele. Selline geenide koostoime
annaabi.ee 
