poolt pealesurutuna ja vägivallameetoid olulisteks teguriteks, mis pidurdasid tunduvalt nõukogude mudeli vastuvõtmist ja sovetiseerimist. Samuti ei tohiks ühe riigi sovetiseerimist vaadelda teistest eraldi, vaid seda tuleks teha teiste riikide arengu taustal. Ainult nii on võimalik eristada üksikjuhtude puhul ühis- ja erijooni ja unustada ka rahvusvahelist tausta. Mõiste ,,sovetiseerimine" näib olevat väärtuslik abivahend, et uurida mitmekesiseid muundumisprotsesse käsitletavates riikides. Balti põgenike problemaatika USA poliitikas 1945-1952 Kaja Kumer-Haukanõmm USA (poliitiline) suhtumine endistesse Balti riikidesse 1945. aasta kevadel oli kahetine. Ühelt poolt tolleaegne USA riigisekretär Sumner Welles 1940. aasta juulis deklareerinud, et USA ei tunnusta Nõukogude Liidu okupatsiooni Balti riikides. Teisalt olid 1945. aasta veebruaris toimunud Jalta konverentsil nii USA kui Suurbritannia olnud nõus Stalini sooviga
ja energia eraldumisega organismis. Tõestas, et vesi koosneb hapnikust ja vesinikust. 18. saj esitas keemia nomenklatuuri põhimõtted. Aine nimetus väljendab, millistest elementidest aine koosneb. Ilmus Lavoisier´ teos “Keemia elementaarkursus, (esimene keemiaõpik tänapäevases mõttes). 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumisprotsesse, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. Keemia klassikalised (põhi)harud: Füüsikaline keemia – Keemia üldised põhialused. Orgaaniline keemia – Süsinikuühendite reaktsioonid ja omadused. Anorgaaniline keemia – Kõigi ülejäänud elementide ühendite reaktsioonid ja omadused. Keemia eriharud:
seonduvaid keemilisi ühendeid substraatidena. Nende sidumine ensüümi regulatoorses keskuses mõjutab oluliselt aktiivtsentri seisundit ja seeläbi ka ensüümi aktiivsust. 10. Ensüümide spetsiifilisus: Ensüümide üheks kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende spetsiifilisus. Üldiselt tähendab see, et iga ensüüm on võimeline katalüüsima kas kindlat liiki keemilist reaktsiooni või siis ainult kindla keemilise ühendi teatud muundumisprotsesse. Täpsemalt eristatakse ensüümide spetsiifilisuses järgmisi aspekte: 1) Stereokeemiline spetsiifilisus. Selle all mõistetakse tõsiasja, et ensüümid eristavad substraatide stereoisomeere. Tüüpiliseks näiteks on siin aminohapete D- ja L- isomeerid: D-aminohapete oksüdaasi ei toimi L-aminohapete suhtes ega L- aminohapete oksüdaasid D-aminohapetele. 2) Sidemespetsiifilisus. Teatud ensüüm on võimeline katalüüsima vaid kindla keemilise
1.4 Mulda iseloomustavad näitajad o Mulla tüsedus sõltub maakoore selle kihi sügavusest, kuhu ulatuvad elutegevusest ja orgaanilisest ainest tingitud muutused. Mõni cm (paepealne rendsiina) kuni mitu meetrit (punamuld). o Huumus olulisim mulda iseloomustav näitaja: taimede loodud orgaaniline aine, mis jääb mulda, sinna kogunevate taimi söövate loomade eritised ja jäänused, neid muundavate mikroobide kehad ja eritised läbivad keerukaid muundumisprotsesse ja selle tagajärjel moodustub huumus. Seda protsessi mõjutavad ka ilmastikutingimused. o Mulla elustik edafon mullas elavate organismide (bakterid, seened, kiirikud, vetikad, putukad ja nende vastsed, ussid, imetajad). o Mulla hingamine orgaanilise aine muundumisel ja mullaelustiku tegevusel vabanenud CO2 eraldumine mullast. Mulla hingamine on mulla bioloogilise aktiivsuse näitaja. o Mulla happesus vesinikioonide ja dissotsieerumata hapete
annaabi.ee 
