TALLINNA ÜLIKOOL Nitraadid toidus ja keskkonnas Referaat Koostaja: Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.............................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................... 3 1.Nitraadid ja nitritid.......................................................................................... 4 2.Nitraatide teke................................................................................................. 5 3.Nitraadid põllumajanduses.............................................................................. 6 4.Nitraadid toidus............................................................................................... 7 5.Nitraatide muundumise mõju kehas.....................................................
A. Õige! oma varanduse ratsionaalne kasutamine ning loobumine oma varanduse irratsionaalsest kasutamisest B. ? nö lihasuretamine, mis erines keskaegsete munkade askeesist vaid selle poolest, et lubas abielluda ning laste saamise eesmärgil suguelu. C. ? nö lihasuretamine, mis ei erinenud keskaegsete munkade askeesist Kalvinismi tähtsaim dogma on Max Weberi sõnul õpetus A. ? transsubstantsioonist ehk leiva ja veini muundumisest Kristuse ihuks ja vereks B. ? Isa, Poja ning Püha Vaimu kolmainsusest C. Õige! ettemääratusest ehk predestinatsioonist Kutsealase tubliduse väljendust näeb kapitalismi vaim A. Õige! legaalses rahateenimises B. ? isiklikult töö tulemusega rahulolemises C. ? kolleegideasjatundjate tunnustuses Kalvinismi kohaselt pälvib ainult väike osa inimesi igavese elu. Kes nimelt, A.
Kvantitatiivse uuringu tarbeks saan üheks aluseks võtta Gabor Toka valija tüüpide määramise teooria. Oma teooria töötas ta välja Bartolini ja Mairi ning Knutseni ja Scarbroughi „lõhestuvuse“ teooriatest. Mõiste (valijate) „lõhestuvus“ tähistab konkreetset konflikti tüüpi demokraatlikus poliitikas, mis on tulenenud sotsiaalsete struktuuride muundumisest ning mille on käivitanud ulatuslikud protsessid nagu näiteks riigi ühesehitamine, industrialiseerimine ja tõenäoliselt ka postindustrialiseerimise tagajärjed. (Simon Bornschier ). Bartolini ja Mair formuleerisid „lõhestuvuse“ kontseptsiooni“ eristades selle kolm komponenti: sotsiaalne struktuur, väärtused ja uskumused, institutsionaalse ja organisatsiooniline kord (Mariano TORCAL). Algselt struktureerimata sotsiaalset
PrPSc-vormis prioonvalgud omavad samasugust aminohapete järjestust nagu PrPC-vormis normaalsed valgud. PrPSc-vorm tuleneb kas mutatsioonist PRNP-geenis (geen, mis kodeerib priione) või organismis leiduvate normaalsete valkude ruumilise struktuuri muundumisest. Nakkuslikud prioonvalgud paljundavad ja säilitavad geneetilist infot organismile omaste valkude konverteerimisega. Nende toimel tekivad tavalisest valgust spetsiifilised fibrillid. Prioonhaigused kahjustavad närvisüsteemi (selja- ja peaaju), millega kaasneb alati surm. Prioonhaigustel on
kauem vastu peab. Populaarsust kogub noorte seas jaanipäev, mis tähistab suve algust. Vanasti oli jaanipäev püha sündmus ning tavapärane oli kogu küla kogunemine suure kiige juurde, jaaniussikeste otsimine, üle lõkke hüppamine ning pidutsemine. Selline sündmus ühendas kogu küla ja aitas puhata raskest igapäevasest tööst. Ka nüüd pidutsetakse ja lõõgastutakse jaanipäeval, kuid kahjuks lõpeb sageli kogu üritus alkoholiga liialdamisega. Minul on sellistest kommete muundumisest väga kahju, sest arvatavasti kaovad peagi nende tähtpäevade eripärad. Välismaa traditsioonid erinevad paljuski eestimaistest tavadest. Näiteks on Ameerikas väga populaarne Halloween. Kuigi see püha kogub ka Eestis huvi, on meil veel selles valdkonnas arenemisruumi. Ameerikas on tavapärane käia kostüümides ringi ja kõrvitsatest kujusid voolida. Eestis eelistatakse siiski kõrvitsat eelkõige marineerida ja jõululauas verivorsti kõrvale haugata. Samas on meil Halloweenile
Mullad ulatuvad 2-3 m sügavuseni Kamardumine huumuse ja orgaanilis-mineraalsete komplekside teke, kogunemine ning huumushorisondi (A) moodustumine Kamardumine on kõikjal maailmas kõiki muldi kujundav protsess. Kamardumise laad ja intensiivsus sõltuvad kliimast, taimkattest, mulla lähtekivimist ja veereziimidest ning mulda koguneva orgaanilise aine hulgast, koostisest ja muundumisest. Kamardumise intensiivsust väljendavad A- horisondi ja huumusprofiili tüsedus. Mustmuld Mustmullad A 0-25 Bt 25-74 Btk 74-96 Bk 76-92 Mustmuldadega alad on valdavalt põllustatud Kõrbemullad · Aktiivne mullateke toimub vaid seal, kus niiskust on rohkem (madalamates kohtades, kus põhjavesi maapinnale lähemal) · Põhjavesi on seal aga märksa soolasem. · Suur aurumine põhjustab vees lahustunud soolade väljakristallisee-rumist ja muldade sooldumist.
BIOKEEMIA 1. Eluslooduse järjepidevus põhineb- nn mäluga molekulidel, mis sisaldavad juhiseid organismide ülesehitamiseks. (DNA-geneetilise info säilitamine, RNA-molekulaarne koopiamasin) 2. Biokeemia - teadus elusaine keemilisest koostisest, biomolekulide muundumisest ning nende muundumiste seostatusest ja regulatsioonist. 3. Biokeemia alajaotused: Staatiline, dünaamiline, funktsionaalne 4. Keemiline element- teatud kindel aatomite liik. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake. Molekul- aine väikseim osake, millel on säilinud selle aine keemilised omadused. Molekulid koosnevad (alati) aatomitest. Biomolekul- elusorganismis esinev molekul (nii anorgaanilised kui orgaanilised ained).
Aeroobid - ( aeroobsed organismid) oksüdatsiooniprotsessides 02 vajalik elektronide aktseptoritena (HTNGAMISE-tüüpi oksüdatsioon). Obligaatsed aeroobid 02 hädavajalik Anaeroobid - (anaeroobsed organismid) ei vaja 02 elektronide aktseptoritena (KÄÄRIMISE-tüüpi oksüdatsioon) Obligaatsed anaeroobid 02 mittevajalik Fakultatiivsed anaeroobid - metaboolselt universaalsed BIOLOOGILISE TERMODÜNAAMIKA ALUSED Termodünaamika (TD) - õpetus · energia muundumisest · keemilise tasakaalu kvantitatiivsest kirjeldamisest Termodünaamiline süsteem - üksikreaktsioon, rakk või organism Keskkond - kõik, mis on väljaspool süsteemi Süsteem + keskkond = kõiksus (universum) TD I seadus: Üldine (süsteem + keskkond) energiahulk on jääv. TÖÖ SOOJUS E = Eproduktid Ereaktandid = Q - W E - süsteemi siseenergia Q - keskkonnast seotud soojus W- süsteemi poolt tehtud töö (Bio)keemias enamkasutatav ENTALPIA (H) mõiste
BIOKEEMIA Mis on biokeemia? Biokeemia 2 definitsiooni: · Biokeemia on elutegevuse molekulaarseid aluseid uuriv teadus · Biokeemia on teadus elava keemilisest koostisest, komponentide muundumisest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega Biokeemia on tänapäeval tihedalt integreeritud nii loodusteaduse distsipliinidega kui ka meditsiiniga: · Molekulaarbioloogia · Molekulaargeneetika · Geenitehnoloogia · Bioinformaatika · Molekulaarmeditsiin BIOKEEMIA JA MEDITSIIN Biokeemiliste protsesside uurimine molekulaarsel tasemel aitab meil mõista nii elutegevust laiemalt kui ka aru saada patoloogilistest seisunditest:
reaktsiooni lõppu vabaneb endises koguses ja koostises. KATALÜÜS- katalüsaatori toimel kulgav keemiline reaktsioon. KATIONIIT- katioone bahetav ioniit. KATIOON- positiivse laenguga ioon. 4 KATOOD- elektrood, millel toimub redutseerumisprotsess; vooluallikas on katood positiivseks, elektrolüüsiseadmes negatiivseks elektroodiks. KEEMIA- teadus ainetest ja nende muundumisest. KEEMILINE ELEMENT- kindla tuumalaenguga (aatomnumbriga) aatomite liik. KEEMILINE NÄHTUS- protsess, miles muutub aine koostis; lähteainetest tekivad uued ained. KEEMILINE REAKTSIOON- ainete muundumine teiseks aineks. KEEMILINE SIDE- aatomite või ioonide vaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. KEEMILINE SÜMBOL- keemilise elemendi ühe- või kahetäheline tähis, tuletatud elemendi lad.k nimetusest.
Tööstuses tarbivad soojust eelkõigge mitmesugused tööstusahjud, kuivatid ja väga erinevat tüüpi soojusvahendid. Olmes aga tarvitatakse soojust peamiselt kütteks. Soojust transporditakse soojusgeneraatoritest soojuskandjate abil. Põhilisteks soojuskandjateks on kuum vesi, veeaur, põlemisgaasid. Soojustehnika alla kuulub ka jahutus ja külmutustehnika, mis uurib esemete või keskonna temperatuuri langetamist ümbruskonnas. Energeetika on teadus energiavarudest ja energia muundumisest, edastamisest ja tarbimisest. On tehnika haru, mis hõlmab energia tootmist ja jaotamist. Energia on kitsamas mõttes mingisuguse objekti võime teha tööd. Energiaühikuks on Dzaul. J, kJ, mJ, gJ, tJ 1J=1N x m 1N=kg x Elektro- ja soojusenergeetikas on laialdaselt kasutusel: Wh, kWh, mWh. 1Wh=3600J Pikka aega on soojusühikuna kasutusel: cal, kcal 1cal=4,1868J Võimsuse ühikuks on W. 1HP=0,745 kW 1PS =0,735 kW
turuintressiga. (RTJ 7, 2011,§21) Diskonteeritud neto rahavoogude meetodi rakendamise eesmärk on bioloogilise vara õiglase väärtuse määramine olemasolevates tingimustes (Vilu, Põldniit., Maar, Nuut, Trusina, Mõis, 2007, lk 175). 9 Bioloogilise vara hindamisel diskonteeritud rahavoogude meetodil ei võeta arvesse tulevasest tegevusest või bioloogilise vara muundumisest tulenevat vara väärtuse kasvu, samuti vara finantseerimisega ja maksustamisega ning vara taastamisega kaasnevaid rahavooge (Vooro, 2011, lk 20). Teoreetilise analüüsi tulemusena tegi autor järelduse, et kui bioloogilise vara turuhinda ei ole võimalik määrata, leitakse vara õiglane väärtus diskonteeritud neto rahavoogude meetodil. Selle meetodi eesmärgiks on õiglase väärtuse määramine olemasolevates tingimustes, ei arvestata tulevasest
puhverdusvõime - mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele hapestumine muutumine happeliseks/happelisemaks reaktsioon Mulla reaktsiooniks nimetatakse vesinik- ja hüdroksiidioonide teatud kontsentratsiooni mullas. aktiivne reaktsioon potentsiaalne reaktsioon Happesus-on vesinikioonide, alumiiniumi ioonide ja dissotseerumata hapete sisaldumine mullas, mis oleneb mulla lähtekivimist ning osaliselt ka orgaanilise aine muundumisest mullas. Mullahappesust saab reguleerida väetamise, lupjamise ja viljavahetusega. Aktiivne happesus-põhjustajaks on vesinikioonid mullalahuses. Mulla aktiivset happesust väljendab mulla reaktsioon, mida kirjeldatakse logaritmilise suuruse pH kaudu. Selle järgi jagunevad mullad tugevalt, mõõdukalt ja nõrgalt happelisteks Potentsiaalne happesus- põhjustavad neeldunud vesiniku- või alumiiniumiioonid ning dissotseerumata happed.
C. ? silmakirjalikkus 8. Kalvinism A. Õige! nõuab inimeselt süstemaatilist, metoodilist heade tegude sooritamist B. ? peab võimalikuks inimese tegude "saldot" parandada heategudega, kui saldo on pattude läbi "miinusesse läinud" 9. Kalvinismi tähtsaim dogma on Max Weberi sõnul õpetus A. Ei ole õige Isa, Poja ning Püha Vaimu kolmainsusest B. Ei ole õige transsubstantsioonist ehk leiva ja veini muundumisest Kristuse ihuks ja vereks C. ÕIGEEEE ettemääratusest ehk predestinatsioonist 10. Kapitalismi vaimu laadne mõtteviis oleks antiik- ja keskajal A. ? leidnud tunnustust, kui vaid majandusolud oleksid seda võimaldanud B. Õige! saanud kui ihnsus põlguse osaliseks C. ? leidnud tunnustust, kui vaid keegi oleks seda jutlustanud 11. Max Weberi arvates esindasid tema ajal traditsionalistlikku töössesuhtumist
arusisalik). Sageli lendab üle saagijahil hiireviu või lõopistrik. Põõsaste vahel jooksevad ringi halljänesed ning metskitsed, kellele peavad jahti rebased ja hundid. Hiirtele ja väiksematele lindudele peab jahti rebane. Mulla ja kõdukihis elavad mullaussid, hooghännalised, naksurlased, jooksiklased ja põrniklased ning nende tõugud. Ka ainuraksed, bakterid ja seene on väga arvukad ning võtavad osa taime- ja loomajäänuste lagunemisest ning muundumisest. Seda kõike hoiab aga koos inimene, kelle kohustuseks on liigikoosluse säilimise nimel niitu vähemalt üle aasta niita, kuna tegu on sekundaarse ehk inimtekkelise niiduga. Toiduahelad Tammeleht-lehetäi-lepatriinu tõuk-lehelind-kodukakk Pähkel-orav-nugis-kotkas 15 Saareleht-maipõrnikas-rohukonn-rebane Toiduahelate võrgustik põldlõoke
Meteoroloogia Sissejuhatus Hetke seisuga on Eestis 99 vaatlusjaama seal-hulgas 23 meteoroloogilist automaatjaama. Meteoroloogia - on teadus, mis uurib atmosfääris toimuvaid protsesse. Atmosfäär on Maad ümbritseb gaasikiht. Ilm atmosfääri seisund maapinna lähedal ja ka kõrgemates kihtides. Kliima on antud kohale iseloomulik paljuaastane ilmade reziim, mis on tingitud päikesekiirguse muundumisest maapinna tegevkihis ning sellega seotud atmosfääri ja ookeanide tsirkulatsioonist. Ilmaennustusi tellivad põllumajanduse, energeetika, transpordi, tursimi, ehituse ja sõjandusega seotud firmad/isikud. Meteoroologia on seotud tugevasti füüsikaga (soojusõpetus, elektromagnetlained, aine ehitus), geofüüsikaga, merefüüsikaga, okeanoloogia ja hüdroloogiaga. Uurimismeetoditeks on : vaatlus-eksperiment, modelleerimine, statistiline analüüs, füüsikalis-
KEEMIA Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi. Keemia teadus ainete muundumisest ning nendega kaasnevatest nähtustest, uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained. Element kogum ühesuguse tuumalaenguga aatomeid. (Aine, mida ei saa keemiliselt enam lihtsamateks aineteks jagada) Keemiline ühend keemiliste elementite ühinemisel moodustuv ühend. Keemiliseks aineks ei loeta sulameid ja muid segusid (nt. õhk).
Kuidas on seotud G, H ja S? Mida näitab G märk ja arvväärtus? Bioloogilised standardtingimused. Kuidas on seotud G ja G0'? Eksergoonilised ja endergoonilised reaktsioonid. Süsteem on osa universumist, mida käsitleme. Ümbritsev keskkond on kõik väljaspool süsteemi. Isoleeritud süsteem ei saa vahetada ainet ega energiat. Suletud süsteem saab vahetada energiat. Avatud süsteem saab vahetada nii ainet kui energiat. Termodünaamika (TD) on õpetus energia muundumisest ja keemilise tasakaalu kvantitatiivsest kirjeldamisest. Raku energiavahetus allub termodünaamika seadustele. TD I seadus energia jäävuse seadus, millest järeldub siseenergia (E või U) kui olekufunktsiooni olemasolu. Kõigi energialiikide summa süsteemis on jääv suurus. E (või U) on süsteemi siseenergia, mis kajastab sooja ülekannet ning süsteemis tehtud tööd. Konstantse ainehulga juures siseenergia muutus E võrdub: = - = -
1. Keemia põhimõisteid ja põhiseadusi Keemia uurimisobjektiks on ained ja nende muundumised. Keemia on teadus ainete koostisest, ehitusest, omadustest, muundumisest ja sellega kaasnevatest nähtustest. Keemia põhiseaduste avastamiseni jõuti 18. saj lõpul, 19. saj alguses. 1.1 Massi jäävuse seadus Suletud süsteemi mass ei sõltu selles süsteemis toimuvatest protsessidest. Lähteainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. (Laroiser, 1774a.) Keemilise reaktsiooni võrrandi kujutamisel avaldub seadus selles, et reaktsioonivõrrandi mõlemal poolel peab elementide aatomite arv olema võrdne.
.........................48 LISA 3..........................................................................................................................50 LISA 4..........................................................................................................................50 1. SISSEJUHATUS Loodusliku keskkonna saastatus (reostatus), on reeglina tingitud inimtegevusest tootmisest ja tarbimisest, inimese poolt looduskeskkonnast võetud ja ärakasutatud ainete ja materjalide muundumisest tema tegevuse käigus ja nende sattumisest (paiskamisest) tagasi keskkonda. Kõik, mis võetakse loodusest, jõuab lõpuks sinna ka tagasi. Selle tagajärjel hakkavad inimkonna tegevus ja toodetud saast mõjustama ülimalt keerukaid looduslikke protsesse ja rikkuma nende senist tasakaalu. Eesti veeseaduse (1994) tähenduses on ohtlik aine element või ühend, mis mürgisuse, püsivuse või bioakumulatsiooni tõttu põhjustab või võib põhjustada ohtu inimese
Sinakashalli värvuse annab õhupuuduses ja veerikkas keskkonnas tekkiv amorfne kahevalentne raud Fe(OH) 2. Gleihorisont on veerikkuse ja amorfsete mineraalide rohkuse tõttu ka hästi tihenenud. 8.3. Mullaprotsessid · Kamardumine on huumuse kuhjumine mulda ning huumushorisondi moodustumine. Kamardumise laad ja intensiivsus sõltuvad kliimast, taimkattest, mulla lähtekivimist ja veereziimist ning mulda koguneva orgaanilise aine hulgast, koostisest ja muundumisest. Kamardumine on intensiivsem seal, kus on head tingimused orgaanilise aine akumulatsiooniks (settimiseks) ja humifikatsiooniks (huumustumiseks) rohkelt vett ja soe kliima · Leetumine on protsess, kus happeliste huumusainete mõjul mulla mineraalosa laguneb ja lagusaadused liiguvad koos laskuva veevooluga sügavamatesse kihtidesse. Mulla ülaosa vaesub mitmetest keemilistest ühenditest (Ca, Mg, Fe, K), suureneb mulla happesus ning mulda kujuneb leethorisont (E)
irratsionaalsest kasutamisest · n-ö lihasuretamine, mis erines keskaegsete munkade askeesist vaid selle poolest, et lubas abielluda ning laste saamise eesmärgil suguelu. · n-ö lihasuretamine, mis ei erinenud keskaegsete munkade askeesist Kalvinismi tähtsaim dogma on Max Weberi sõnul õpetus · ettemääratusest ehk predestinatsioonist · Isa, Poja ning Püha Vaimu kolmainsusest · transsubstantsioonist ehk leiva ja veini muundumisest Kristuse ihuks ja vereks Max Weberi arvates iseloomustab rahaahnus · inimkonda kogu tema ajaloo jooksul, mitte ainult kapitalistlikku ühiskonda · ainult kapitalistlikku ühiskonda, kus seda moraalselt hukka ei mõisteta Kui inimene juba on piisavalt jõukas, kas ta siis peab kalvinismi kohaselt tööd tegema? · Ei, sest tööd tuleb teha vaid siis, kui see on vajalik enda või perekonna ülalpidamiseks
Helitugevuste eristamislävi- väikseim subjektiivselt eristatav helirõhu taseme erinevus. on väga madal. Sama sagedusega toone kuuldakse eri valjusega juba siis, kui helirõhutasemete erinevus kuulmisläve piirkonnas on 3-5 dB. Valjemate helide puhul(+40dB) 1 dB. Sagedust eristamislävi- Optimaalpiirkonnas 1000 Hz lähedal on eristuslävi u 3 Hz e 0,3%. 45) Heli ülekanne väliskeskkonnast sisekõrva ja selle muundumine sensoripotentsiaaliks. Kuulmine koosneb energia muundumisest õhulainetest mehaaniliseks vibratsiooniks vedelikuvibratsioonideks keemilisteks signaalideks lõpuks aktsioonipotentsiaalideks Helilained levivad väliskeskkonnast mööda kuulmekanalit kuni nad jõuavad membrana tympanica ehk kuulmekileni ning panevad selle võnkuma. Mehaaniline võnkumine kandub vasarale, alasile, jalusele. (malleus, incus, stapes) Need kolm luukest võimendavad vibratsioonijõudu, nii et helienergiat vähem kaotsi läheks
„Ars Amatoria – armastuskunst, humoorikad õpetussõnad, kus ja kuidas armastust le+ida, kuidas südant võita ja kuidas armastust hoida. „Remedia amoris“ – ravimid armastuse vastu, kirjutatud kriitika põhjal „AA“ pihta; mis aitab armastuse vastu? Töö, matkamine, sõjaretk. 2.loomeperiood – luule mütoloogilistel teemadel „Metamorfoosid“ (keskajal paganlik piibel) – ahelpoeem, 200 muundumisest. Algab maailma teke kaosega, lõpeb Caesari surmaga, kus ta muutub komeediks. Ladus, mitmekülgne, varieeruv. „Fasti“ – Rooma kalendri põhjal koostatud teos, käsitleb kuude kaupa muistendeid, pühendusega Augustusele, JÄI POOLELI 3.loomeperiood – pagendusaeg „Kurvad laulud“ 1. Roomast lahkumine ja teekond – pöördub naise ja sõprade poole. 2. Pöördumine Augustuse poole, vabandus. 3
on maha arvat hinnangulised müügikulud, va sellised bioloog varad, mille õiglane väärtus ei ole usaldus-lt hinnatav. Aktiivse turu olemasolul on vara õiglase väärtuse indikaator ta turuhind. Kui vara turuhinda pole võimalik määrata, tuleb ta õiglase väärtuse leidmisel kasutada vara kasut tekkivate diskont-tud neto rahavoogude meetodit eesmärk: biol vara õiglase väärtuse määramine olemasolevates tingimustes. Arveese ei võeta ettevõtte tulevastest tegevustest või biol vara muundumisest tulenevat vara väärtuse kasvu. Diskont- tud neto rahavoogude meetodi rakend-l hinnatakse vara kasutamisest tekkivaid rahavoogusid ning arvutatakse nende nüüdisväärtus. Õiglase väärtuse määramisel võib aluseks võtta biol vara soetusmaksumuse, kui: *vara pole pärast soetamist oluliselt biol muutunud *biol muundu-mise mõju vara maksumusele ei ole oluline. Bioloogilise vara