ELU PÄIKESEENERGIAL
On oluline, et siia jõuaks piisavalt
energiat, kuid mitte liiga palju. Päikeselt ja kosmosest Maale kanduvad energia- ja ka
ainevood on Maa algusaegadel olnud oluliselt suuremad ning järk-järgult kahanenud. Ent
tänapäevalgi on Maale jõudva energia hulk liiga suur ja oleks hukatuslik mitmetele
eluvormidele.
Liigse energia eest kaitseb Maad atmosfäär, mis Päikeselt saabuva ultraviolettkiirguse
neelajana takistab selle maale jõudmist, vastasel korral orgaanilised ja biomolekulid
muunduksid ning laguneksid. Et peamine ultraviolettkiirgust neelav gaas Maa atmosfääris on
osoon, siis on mõistlik, et inimkond on piiranud osooni lagundavate gaaside kasutamist.
Päikeselt saabub Maale peamiselt nähtav ja infrapunakiirgus. Mõningad Maa atmosfääri
koostises olevad gaasid, eeskätt veeaur, metaan, lämmastikoksiid, osoon ning süsihappegaas
neelavad infrapunakiirgust, mis põhjustab kliima soojenemist. Ilmekaim näide sellest on