Elektrivool
Seega võib öelda, et 19. sajandi
keskkümnenditel hakkas kujunema üldine energia jäävuse seadusele tuginev füüsikaline
maailmapilt.
Energia jäävuse seadus erineb teistest jäävusseadustest selle poolest, et energia
konkreetseid esinemisvorme, energialiike on palju: kineetiline energia, potentsiaalne
energia, soojusenergia, elektrienergia ja veel mitmeid teisi. Energia saabjäävusseaduse
kohaselt muutuda ühest liigist teise, kuid üldenergia muutub selle juures alati mingi osa
muundavasr energiast soojuseks. Soojusenergia on ainuke, milleks võivad kõik teised
energialiigid täielikult muunduda.
Kui energia muundumisprotsessid toimuvad inimese loodud seadmetes, siis huvitab
inimest alati see, kui suur osaenergiast just nii muundus, nagu inimene seda soovis.
Muundumisprotsessi kasutegur näitab, kui suur osa muundunud energiast oli inimesele
vajalik. Nii on kasutegur kõige subjektiivsem füüsikaline suurus. Energia muundumist,
annaabi.ee 
