Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale, mis katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. Võrkkestal on oluline ülesanne, sest võrkkestas on valgustundlikud rakud - kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Võrkkestal pupilli vastas asub kollatähn, kus nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest
Värvipimedus ehk daltonism on osaline või täielik võimetus eristada värvuseid. Ilma värvitaju häireta ehk normaalnägemisega inimene on suuteline nägema kolme põhivärvust: punast, rohelist ja sinist ning nende segunemisel tekkivaid värvusi (vt lisa 1 joonis 1). Silmamuna taga paikneb silma võrkkest, kus on kahte liiki rakke, mis osalevad nägemisprotsessis. Need on kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesed on tundlikud teated lainepikkustega valguse ehk erinevate värvide suhtes. (Color Vision ... 2013). Kepikesed ehk kepprakud silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud, mis toimivad nõrga valgustatuse korral (suur valgustundlikkus), nad ei erista hästi värve. (Kepikesed ... 2009) Kolvikesed ehk koonusrakud silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud, mis on seotud värvuste nägemisega ja ruumilise lahutusvõimega toimivad hea valgustatuse korral (väike valgustundlikkus). (Kolvikesed ... 2009)
Kuvari jälgimise ajal on silmalihased pidevalt pinges, see aga viib aja jooksul nende ülekoormuse tekkimisele. Silmade väsimise põhjuseks on enamasti nende ülepingutus. Käesolev referaat kirjeldab, millised on peamised silmavaevused, mida arvuti põjustab ning õpetab, kuidas neist hoiduda. 1. ARVUTI KASUTAMISEST TINGITUD SILMAVAEVUSED Eristatakse põhiliselt kahte arvuti kasutamisest tingitud nägemisvaevust. Computer vision syndrom(CVS) ehk arvuti vaatamise sündroom on levinud inimeste seas, kes veedavad igapäevaselt arvutis rohkem kui 2 tundi. See avaldub nägemisteravuse vähenemises, ümberfokusseerumisvõime aeglustumises, topeltnägemise esinemises, silmade kiires väsimises, kipitustundes, silmavalgete punetuses, silmade valgustundlikuses ning kaela ja õlavalus. See mõjutab miljoneid kontoritöötajaid, õpilasi ja teisi igapäevaseid arvutikasutajaid.
Selline teguviis suurendab ravimi toimet silmas ja vähendab imendumist nina kaudu vereringesse. Üldine reegel on, et silmatilgad muutuvad saastumise ohu tõttu kasutuskõlbmatuks 45 nädalat pärast ravimipudeli avamist (säilitusaineteta silmatilgad veelgi varem). Tavaliselt ei tohi silmatilku kasutada, kui läätsed on silmas. Soovitav on läätsed panna silma umbes 10-15 minutit peale tilkade kasutamist. Kuidas hoolitseda oma prillide eest 1. Prillid vajavad korrapärast hoolitsust, siis teenivad nad teid kaua. 2.Prillide puhastamiseks kasutage optikakauplustes müügilolevaid prillipuhastusvedelikke (mitte kunagi kodukeemiat)ning spetsiaalset puhastuslappi. 3.Ärge kunagi kasutage prillide puhastamiseks kodukeemiat. 4.Ärge asetage prille kõvale alusele klaasid allapoole. 5.Ärge kandke prille laubale või juustele tõstetult- see deformeerib sangade kinnitusdetaile ja võib prillide purunemist põhjustada. 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
