Nõukogude liidu lagunemine
reziimid enam mingil viisil rahuldada ühiskonna vajadusi. Majanduse allakäik tõi kaasa
elatustaseme languse. Majandusliku olukorra halvenedes suurenes sotsialismileeri riikides
rahulolematus ning hakkasid tekkima massiliikumised. Ideoloogilise surve kadumine kiirendas
poliitilise opositsiooni tekkimist. Valitsevates kommunistlikes parteides tekkisid erimeelsused
ja tugevnesid reformimeelsed jõud.
Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatudteks erinevalt valmis, see sõltus algul
eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena
kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega
Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus
presidendiametist tagasi kindral Jaruzelki ning uueks presidendiks valiti Solidaarsuse juht Lech
Walesa