millel on kas1)suuremad seemned 2)suurem lehtede valgusisaldus või 3)fotosünteesi kiirus maksimaalne ja taastumispiirangud(Enamikes kliimakskooslustes dominantsed taimeliigid kas puuduvad või on siis haruldased. Põhjuseks on see, et need liigid ei talu häireid, mis on aga suktsessioonide järgnevuse põhjuseks. Nimetatud taimeliigid pole võimelised asustama suktsesseeruvaid alasid).Liikidevahelised suhted:konkurents, mutualistlikud ja ekspluateerivad suhted.Konkurents:Koosluse mitmekesisus väheneb kõrgema troofilise astme eelmaldamise tagajärjel. Ühele troofilisele tasemele alguses kasulikuna näivad muutused, nagu näiteks röövluse kadumine, toitainete varu suurenemine, põhjustavad konkurentsi tõttu mitmekesisuse vähenemise ka teistel troofilistel tasemetel. NT: Eksperimendis eemaldati üks röövliik merekooslusest. Selle tulemusena vähem kui kahe aastapärast jäi kooslusesse varasema 15
Tuleb reduktsionismil valida mingi tunnus et lihtsustada uurimist. *Lauri jutt midagi sellist Niši nihkumine ja varieeruvus Niši varieeruvus on nt sama liigi kuju vms muutumine teises keskkonnas, nt raudrohi on mägedes väga kidur ja madal aga madalal põllumaal on ta pikk ja peenike. Nihkumine ongi nt levik järjest edasi kuskile mägismaale madalalt maalt ja seeläbi ta muutub välimuselt. Liik jääb ikka samaks. Taimede mutualistlikud suhted: mükoriisa,seenjuur sümbioosis taimejuurega, taimejuur saab kätte aineid mida muidu ei saaks hõlbustamine,-kaks hõlbustamise põhitüüpi on abiootiline stress ja biootiline stress a) Soodustatud elukeskkond –temperatuuripuhver; parem mullaniiskus; rohkem toitaineidb) Kaitse kuivuse eestd) Kaitse kuivuse ja ärasöömise eest tolmeldamine, levitamine Metapopulatsioonid-osapopulatsioonidest koosnev populatsioon, mille
polümeeri ligniini. Seega on taimses massis suhe C : N kõrge, ületades sageli suhet 40 : 1. Bakterites, seentes ja loomades ületab C aatomite suhe N aatomitesse harva 8-t. Herbivooride põhilised jääkained on süsinikurikkad - CO, CH, kiudained. Loomade jääkproduktid on N-rikkad. Herbivoorid ise ei suuda tselluloosi ja ligniini seedida, neil on mutualistlikud suhted bakterite ja algloomadega, kes seda suudavad ja kes elavad herbivooride seedekulglas. Vetikad ei vaja selliseid tugistruktuure nagu maapealsed taimed ning nende suhe C : N on oluliselt madalam kui maismaataimedel. Eri loomaliikide ja nende eri kudede koostises on süsivesikud, valgud, lipiidid, vesi ja mineraalained sarnastes proportsioonides. Taimedes ja taimekudedes
Suktsessioon bioloogiline mitmekesisus kasvab koos koosluste vanusega. Uute liikide lisandumise, ja osade liikide väljasuremise tagajärjel kooslused ajapikku vahetuvad. Protsess on kindlasuunaline ja samades keskkonnatingimustes korduv. Liikidevahelised suhted: ● Konkurents – liikide võistlus ressursside pärast. Koosluse mitmekesisus väheneb kõrgema troofilise astme eemaldamise tagajärjel. ● Mutualistlikud suhted – sümbiootilised suhted: mõlemale organismile kasulik või vajalik kooselu. Taimed seened mükoriisa. ● Ekspluateerivad suhted – ühele organismile kahjulik, teisele kasulik. Kisklus, parasitism, herbivoorlus. ● Häirituse mõju – looduslikud häirefaktorid – tuli, tormid, üleujutused, maavärinad jne. Häirete tulemusena vabaneb ressurss ellujäänutele ja kolonistidele
3. Nimeta kaks bioomi, mille produktiivsus on väga kõrge, miks? Troopika vihmametsad leidub palju liblikõielisi puid, temperatuur varieerub vähe (25 kraadi), vegetatsiooniperiood on pikem, kuiv periood kestab mõned kuud ainult, mineraalainevaru väljauhtumist ei ole, sest aineringe on kiire ja taimed võtavad laguaineid kohe juurte ja mükoriisa abil tagasi. Esinevad sümbiootilised (mutualistlikud) suhted loomadega (nt tolmendavad). Savannid on oma loomult rohumaa, mis pakub toitu väga paljudele loomadele. Primaarne produktsioon on heterotroofide poolt rohkem tarbitav kui nt troopiliste vihmametsade puulehed (on seeditavamad). Savannis on eristunud aastaajad ja eriti soodne on soe ja märg aastaaeg. Savannidel elavad maailma ühed suurimad herbivoorid (nt kaelkirjak, pühvel)
hemitselluloosi ning varieeruva struktuuriga polümeeri – lingiini. Seega on taimses massis suhe süsinik:lämmastik kõrge, ületades sageli suhet 40:1. Bakterites, seentes ja loomades ületab süsinik aatomite suhe lämmastiku aatomitesse harva 8:1. Herbivooride põhilised jääkained on süsinikurikkad CO2 ja CH4 ja kiudained. Loomade jääkproduktid on N-rikkad. Herbivoorid ise ei suuda tselluloosi ja ligniini seedida, neil on mutualistlikud suhted bakterite ja algloomadega, kes seda suudavad ja kes elavad herbivooride seedekulglates. Nt mäletsejad nagu veised, putukad nagu termiidid, vihmaussid. Vetikad ei vaja selliseid tugistruktuure nagu maapealsed taimed ning nende suhe C:N on madal. Eri loomaliikide ja nende eri kudede koostises on süsivesikud, valgud, lipiidid, vesi ja mineraalained. Taimtoidulistel on probleeme seedimisega, loomtoidulisel mitte. Viimased peavad aga tegema pingutusi
parasitism, mutualism jne; häiritus; levik ja koloniseerimine. Suktsessioon - bioloogiline mitmekesisus kasvab koos koosluste vanusega. Uute liikide lisandumise, ja osade liikide väljasuremise tagajärjel kooslused ajapikku vahetuvad. Protsess on kindlasuunaline ja samades keskkonnatingimustes korduv. Liikidevahelised suhted: Konkurents liikide võistlus ressursside pärast. Koosluse mitmekesisus väheneb kõrgema troofilise astme eemaldamise tagajärjel. Mutualistlikud suhted sümbiootilised suhted: mõlemale organismile kasulik või vajalik kooselu. Taimed seened mükoriisa. Ekspluateerivad suhted ühele organismile kahjulik, teisele kasulik. Kisklus, parasitism, herbivoorlus. Häirituse mõju looduslikud häirefaktorid tuli, tormid, üleujutused, maavärinad jne. Häirete tulemusena vabaneb ressurss ellujäänutele ja kolonistidele. Suurim liigiline mitmekesisus on mõõduka häirituse tasemega piirkondades
Igal akaatsial on oma sipelgas, kes elab akaatsias, akaatsia kasvatab sipelgatele spetsiaalse organi, pesa. Lisaks kasvatab akaatsia suhkrurikkad väljakasvud, mis on sipelgatele toiduks. Akaatsiatele on sipelgad aga kaitse putukate ja rohusööjate vastu. Lisaks lõikavad sipelgad naaberpuude oksad, kui need hakkavad koduakaatsia PARi varjama. 2. PÕLLUMAJANDUS Tegelevad: inimesed, ühiselulised putukad (termiidid, sipelgad, mesilased) Inimene ja põllumajandus Inimene ja kana on mutualistlikud ligiid. Pigem fakultatiivne, ehk mitte hädavajalik. Kodukanu on 23 miljardit, inimesteta neid nii palju ei oleks. Kasulik liigile ja inimesele. Sipelgate põllumajandus – 2 liiki 1. lehetäide kari: Lehetäid imevad taimemahlasid selle raku seest. Sipelgad käivad aegajalt lehetäisid lüpsmas ja annavad sipelgatele tilga suhkruvett. Vastutasuks sipelgad kaitsevad lehetäisid teiste putukate eest 2
esile indutseeritud resistentsuse. Kasulikud endofüüdid võivad taime kasvu soodustada taimehormoonide hulga reguleerimise kaudu või aidata taimedel omastada mineraale või soodustada fotosünteesi. Kolmandaks endofüütide grupiks on latentsed patogeenid. Sellised endofüüdid võivad olla taimele tavatingimustes neutraalse või kohastust vähendava toimega, kuid ekstreemtingimustes kaitsta taime. Taimede kaitse biootilise ja abiootilise stressi vastu. Mutualistlikud bakterid võivad taimedes esile kutsuda indutseeritud süsteemse reistentsuse ehk ISR (induced systemic resistance) ning selle abil muuta taimed patogeenidele resistentsemaks. Tuntuimad bakteriperekonnad, mis kutsuvad ISR esile, on Pseudomonas ja Bacillus, kuid ka teistest perekondadest liigid võivad taimedes ISR esile kutsuda. Taimedele kasulikud bakterid kutsuvad kolonisatsiooni alguses sarnaselt patogeenidega ISR-i esile, kuid on võimelised ISR-i vältima ning
annaabi.ee 
