Tallinn 2009 Sisukord: 1. Geograafiline asend 2. Riiklus ja ühiskond 2.1 Tsivilisatsiooni teke ja esimesed riigid 2.2 Keisririigi teke ja areng 2.3 Tehnoloogia ja majanduse areng 2.4 Keisririik ja ühiskond 2.5 Perekond ja naiste positsioon ühiskonnas 3. Religioon 1.Geograafilised ja looduslikud olud Hiina tsiilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõu , Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Põhja poole jäävad Mongoolia stepid ja poolkõrbed. Läänes ja edelas aga eraldavad Hiinat Indiast Tiibeti mägismaa ja Himaalaja mäestikuahel. Hõlpsaim looduslik ühendustee nii maa eri piirkondade kui ka Hiina ja muu maailma vahel on sajandeid olnud Vaikse ookeani rannikuveed. Looduslikud ja klimaatilised tingimused on Hiinas piirkonniti üsna erinevad. Huang He tasandikul on kliime parasvöötmeline ja suhteliselt kuiv. Huang He kevadised
INDIA HIINA 1. kultuuri tärkamine III aastatuhat e.Kr Induse IV aastatuhat e.Kr kultuur (üks inimkonna kõrgetasemeline keraamika ja vanemaid kõrgkultuure) II aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, Taoism, konfutsianism, õpetused dzainism (kõigile neile on budism, chan-budism ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku) 3. arhitekti omapära Monoliitsed Buddha Arhitektuur on rajatud mälestussambad, India keerukale templid, stuupad (poolkera palkkonstruktsioonile.
õige käitumise ning vaimse ja kehalise pingutuse tasakaalustatud seost. Õpetuse 4 suurt tõde : Elu ja surmaga kaasnevad kannatused kannatusi põhjustavad himud kannatustest saab vabaneda himudest lahti öeldes himudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral. Kirgedest,himudest loobumine toob kaasa hingerahu ehk nirvaana, see omakorda on tagatis taassündidest pääsemiseks. II. HIINA Geogr olud : tsivilisatsioon kujunes Huang He ja Jangtse alam-ning keskjooksu aladel. 3. RIIKLUS JA ÜHISKOND Alates V a.t eKr tekkis huang he äärsetele küngastele põlluharijate asulaid, mille elanikud kasvatasid otra, nisu ja hirssi. Aja jooksul sai madalamatel niisutavatel aladel alguse ka riisikasvatus. Hakati valmistama savinõusid, kasutama vaske ja pronksi. Vaenutegevus kogukondade vahel asulate ümber massiivsed muldkindlustused.
Hiina ja Ameerika Hiina Tsivilisatsioon tekkis kahe jõgikonna Huang He ja Jangtse alam- ja keskjooksu aladele. Looduslikud olud on eri piirkondades erinevad. Tsivilistatsioon sai alguse Huang He tasandikult. Alles meie ajaarvamise algul sai Jangtse asustatud rohkem ja maad õpiti täielikult ära kasutama. Algul tekkisid põlluharujate asulad. Elanikud kasvatasid hirssi, otra ja nisu. Hiljem ka riisi. Hakati valmistama savinõusid , kasutama vaske ja pronksi. 1500ekr Võtis üks sugukond peaaegu terve Huang He tasandiku oma võimu alla. Kujunes suurim riik Hiina ajaloos.Samal ajal võeti kasutusele ka kiri. Oraakliluud- loomaluudele vajutatud piltkirjatekstid, mille abil ennustati jumala tahet. Nende järgi selgus,
Kelly Olvi 2012 Muistne Hiina Hiina asend ja loodus Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeani rannikul ja on suur ja rahvarohke maa. Läänest piirab seda Tiibeti mägismaa põhjast aga Mongoolia tasandikud. Hinnat läbivad ka mitmed suured jõed, mis saavad alguse Tiibeti mägismaaltja suubuvad Vaiksesse ookeani. Kaks neist on eriti tähtsad. Põhjapoolne kannab nime Huang He e. Kollane jõgi ja see suubub kollasesse merre ja lõunapoolne Jangtse jõgi. Põlluharimise algus Põlluharimine sai alguse Huang He orus rohkem kui 2000 a. eKr. ja levis sealt mujale Hiinasse. Algul kasvatati enamalt hirssi, kuid aja jooksul tegi tammide ehitamine võimalikuks põlde niisutada ning mindi üha enam üle riisi kasvatamisele. Lisaks põlluharimisele peeti ka koduloomi: sigu, veiseid ja lambaid. Kuid selle kõrval edenes juba ammusest ajast siidiusside kasvatamine. Siidiusside eritatud niitidest kooti siidiriiet.
Budism loodi IV-V saj, pani aluse Gautama. mediteeris intensiivselt 49 päeva, pühendus askeesile. temast sai Valgustatu ehk Buddha. rõhutas himudest vabanemist, õiget käitumist ja, vaimse ja kehalise pingutuse tasakaalustatud seost. õige käitumine toob kaasa hingerahu ehk nirvaana, mis on tagatis taassündidest pääsemiseks. kujunesid kloostrikogukonnad. Asoka levitas budismi, ka väljaspool Indiat. moslemite sissetungid X saj mõjusid budismile hävitavalt. Hiina : Huang He ja Jangtse aladel. lihtsaim ühendustee muu maailmaga on Vaikne Ookean. Huang He pinnas on viljakam, kui Jangtse (lõuna) , kuid ebastabiilsem : osa aastat kuiv, teine osa üleujutus. tsivilisatsioon arenes põhjapoolel, hiljem lõuna. Põhjas kasvatati V aastatuhandest otra,nisu, hirssi ja riisi. kasutati vaske ja pronksi. 1500 ekr ühendas üliksuguvõsa enamiku Huang He tasandiku oma võimu alla, kujunes esimene suurem riik Hiinas. Kujunes hieroglüüfkiri, piltkirjatekstid, oraakliluud.
Kauged tsivilisatsioonid HIINA tsivilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Hiina tsivilisatsioon sai alguse põhjapoolsel Huang He tasandikul. Hiljem avastati Jangste ja sellest sai Hiina majanduslikult arenenuim ning tihedamini asustatud piirkond. Alates 5. aastatuhandest eKr tekkis Huang He äärsetele küngastele põlluharijate asulad, mille elanikud kasvatasid otra, hirssi ja nisu. Ajajooksul tekkis ka riisikasvatus. Umbes 1500 a eKr kujunes suurem riik Hiina ajaloos ja sellel ajal tekkis ka hieroglüüf.
ud olud kujunes suurte kujunes kahe Tiibeti kõrbetega kaetud tsivilisatsioon jõgikondade kiltmaalt algava ja Araabia poolsaar kujunes alal. Vaiksesse ookeani asus vara- geograafiliselt Kaks suurt jõhe suubuva jõe, Huang seimate lähedastes, kuid Indus ja Ganges He ja Jangtse alam- Tsivilisatsiooni- looduslikult ning mõlemad ning keskjooksu kollete küllalt erinevates saavad alguse aladel. Põhja poole Mesopotaamia ja piirkondades: Himaalaja jäid Mongoolia Egiptuse Mehhiko kiltmaal mäeahelikust. stepid ja poolkõrbed. naabruses. ja Yucatani
HIINA Merlyn & Mariin Asukoht Asub Huang He ja Jangtse alamil ning keskjooksu aladel. Põhja poole jäävad Mongoolia stepid ja poolkõrbed. Läänes ja edelas aga eraldavat Hiinat Indiast Tiibeti mägismaa ja Himaalaja mäestikuahel. AJALUGU U.5000 e.Kr. Arenes Huang He orus põllumajandus kultuur. 1766-1066 e.Kr. Shang-Yini dünastia 1066-256 e.Kr. Zhou dünastia. 221-210 e.Kr. Keiser Shi Huangdi ühendas Hiina ja hävitas feodalismi, alustati hiina müüri ehitamist. 206 e.Kr.-220 p.Kr. Hani dünastia ajal oli riigi hiigelaeg. 13.saj. Vallutasid mongolid Tsingis-khaani juhtimisel Hiina. 1839-1842 avati Hiina eurooplastele,Hong Kong loovutati Suurbritanniale. 1912 sai Hiina vabariigiks. 1949 kuulutati Mao Zedongi juhtimisel välja Hiina Rahvavabariik. 1989 purustati Pekingis dem. liikumine Taevase Rahu väljakul relva jõul.
LISAD Sissejuhatus Minu uurimustööks on Hiina.Valisin selle teema seetõttu, et see oli kõige huvitavam ja Hiina oli vanasti kõrgarenenud riik. 1. Vana Hiina e. Muistne Hiina Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja hiina tsivilisatsiooni perioodil. Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele Huang He (Kollase jõe) äärde põhjas, Weihe (Jangtse lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Ühe hüpoteesi järgi on hiinlased Huang He ja Jangtse vesistusse idast sisse rännanud. Teise hüpoteesi järgi on hiinlaste ürgkodumaa Hiina praeguse territooriumi keskpaik riigi kahe suurema jõe Huang He ja Jangtse vahel. Nende kahe jõebasseini vahel olnud alul kaks iseseisvat kultuuri-keskkohta, mis hiljem ühte sulanud, kusjuures juhtiv osa jäänud Huanghe basseini elanikele, kes on alati rohkem ühte hoidunud kui lõunapoolsed, kes jagunesid
kehas. Aga juurde on tulnud arusaamad, et elu ja surmaga kaasnevad kannatused, kannatusi põhjustavad himud, kannatustest saab lahti öeldes himudest, himudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral. Kirgedest ja himudest vabanemine toob neile nn hingerahu ehk nirvaana. HIINA 1. Hiina tsivilisatsioon kujunes välja kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu alal. Looduslikud ja klimaatilised tingimused on Hiinas piirkonniti päris erinevad. Huang He tasandikul on kliima parasvöötmeline ja suhteliselt kuiv, Huang He-l on kevadeti väga suured üleujutused ja on vägagi hukatuslikud, niisutavad ja väetavad maapinda viljaka mullaga. Hiinal ja Indial on vägagi sarnane kliima. V at. eKr kerkis Hiinas esile põlluharijate asulaid. Kiri võeti kasutusele Hiinas ~1500 a eKr. Indias võeti kiri
aastal. Aarjalaste sõjaväepealikest hõimujuhte nimetati radsadeks. Põhja-Indias rajatud aarjalaste väikeriigid ühendati 4. saj. eKr. kogu Põhja-Indiat hõlmavaks suurriigiks. Antud ajajärku jääb ka Makedoonia Aleksanderi sõjakäik Induse jõe äärde 400. aastatel. Asoka Suur oli esimene, kelle valitsemisajal 272-232 eKr. ühendati suurem osa Indiast (Maurjate dünastia). Tänu temale levis Indias budism. 3-6. saj. pKr. valitses Põhja- ja Kesk-Indias asuvat suurriiki Guptade dünastia. Indias kuldajastu - teadus ja kultuur õitses India on kohaks, kus tekkis tänapäevane arvusüsteem ja esimestena maailmas võtsid indialased kastusele arvu ,,0". Keskajal said eurooplased selle araablastelt. Ka strateegiline mäng male on pärit Indiast, kus see tekkis u. 6 saj. paiku ja hiljem moslemite vahendusel Euroopasse jõudis (10-11 saj.). Islami sissetung sai Indias alguse pärast seda, kui moslemid oli kanda kinnitanud Afganistanis ja alustasid sealt 12. saj
Kui kuningas suri, siis tema haual tapeti paljud tema teenijad, et nad pärast surma ka oma isandat teeniksid. Kuid tasapisi kuningate võim nõrgenes. Linnade valitsejad ei kuulanud kuningat ja hakkasid iseseivateks. Nii tekkisid üksteisest sõltumatud riigid, mille valitsejad tihti sõdisid. 221.a eKr ühendas ühe Hiina riigi valitseja kõik teised riigid oma võimule ja rajas Hiina keisririigi. See riik suur ja selle alla jäid Huang He ja Jangtse orud ja kaugemaidki maa-alasid. Riigi valitseja võttis endale nimeks Shi Huangdi ehk Esimene Keiser. Hiina keisri võim oli piiramatu. Teda peeti Teava pojaks, ta oli kõrkeim väepealik, seduseandja, ülemkohtuni ja ülempreester. Keisril olid abiks riigi juhtimisel ametnikud. Nad olid rikkad ning haritud ja lugupeetud. 2 Muistsete hiinlaste tegevusalad Põlluharimine sai alguse rohkem kui 2000 a eKr
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS HIINA & JAAPANI KUNST Indrek Aas K09B Haapsalu 2010 HIINA KUNST II aastatuhandel e.Kr. pronksiaegne: Shang Yimi riik 11.-3. saj. e.Kr. Zhou riik 6.-5. saj. e.Kr. raua kasutuselevõtt 551-479 e.Kr. Kong Fuzi 6. saj. e.Kr. Laozi 221-207 e.Kr. Qini dünastia 221-210 e.Kr. Shi Huangdi kannab esimesena keisri tiitlit 214 e.Kr. Suure Hiina müüri ehitamise algus 206 e.Kr. 220 p.Kr. Hani riik 136 e.Kr. Konfutsianism saab riiklikuks ideoloogiaks 618-907 Tangi riik 960-1279 Songi riik 1271-1368 mongolite Yuani dünastia 1368-1644 Mingi dünastia 1644-1912 Mandzude dünastia Hiina kunsti arengust on olemas märksa selgem ülevaade kui India kunstist, sest hiinlased ise
HIINA Hiina suurimateks jõgedeks on Tiibeti mägismaalt alguse saavad põhjapoolne Huang He ja lõunapoolne Jangtse. Kollasesse merre suubuv Huang He (e Kollane jõgi) on oma nime saanud selle järgi, et veevool kannab endaga kaasa kollase värvusega rammusat pinnast – lössi, mis muudab kevadiste üleujutuste ajal maa viljakandvamaks. HIINA Kui alguses kasvatati peamise teraviljana hirssi, siis koos tammide ehitamise algusega sai peamiseks põllumajanduskultuuriks riis. Riisi külvati üleujutatud põludele, mille
1 http://hexagon.fi.tartu.ee/~laur/papers/hiina.html 2 Hiina taevadraakoni maa E.L. Shaughnessy 3 Ülevaade VanaHiina oli hiinlaste maa vanaaja hiina tsivilisatsiooni perioodil. Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele Huang He (Kollase jõe) äärde põhjas, Weihe (Jangtse lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Ühe hüpoteesi järgi on hiinlased Huang He ja Jangtse vesistusse idast sisse rännanud. Teise hüpoteesi järgi on hiinlaste ürgkodumaa Hiina praeguse territooriumi keskpaik riigi kahe suurema jõe Huang He ja Jangtse vahel. Nende kahe jõebasseini vahel olnud alul kaks iseseisvat kultuuri keskkohta, mis hiljem ühte sulanud, kusjuures juhtiv osa jäänud Huanghe basseini elanikele, kes on
tasandikku, mida nad nimetavad Kesktasandikuks, oma maa südameks. Pikki sajandeid pidasid hiinlased Kesktasandikku esivanematelt päritud Hiina tsivilisatsiooni südameks, seda ka siis, kui Hiina maailm jätkuvalt lõuna poole laienes. Hiina maastik sarnaneb malelauamustriga, mille on kujundanud kaks vastandlikku loodusjõudu põhjalõuna ja idalääne sihilised mäestikud ja neid kulutava kolme, läänest itta voolava suure jõe (Huang He, Jangtse ja Xi Jangi) erodeeriv jõud. LõunaHiina haljendav maastik vastandub põhjaosa liiva ja ookrikarva toonidele. Mullastik ja vesi on olnud Hiinas inimasustuse kujunemisel põhitegurid. Inimmõju Hiina loodusele on olnud väga põhjalik. Põllumajandus on Hiina loodusressursse kahjustanud rohkem kui ükskõik missugune muu inimtegevuse liik. Kunagised ürgmetsad on kõikjalt peale edelaosa kadunud. Teades oma
ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja Xinjiangi. Ajakirjanduses mõistetakse Hiina all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki ja Taiwani all Hiina Vabariiki. Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandzu keel. Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt Qini dünastia nimest. Enne Euroopasse jõudmist käis see sõna Siiditeel läbi mitmest keelest. Hiina Rahvavabariik Hiina Rahvavabariik hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast. Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan,
Sealt leitud kirjamärgid pärinevad 14. 12. sajandist eKr. Hieroglüüfkirjale panid aluse need samad kirjamärgid, mis olid graveeritud härja või hirve abaluule või kilpkonnakilbile. Kokku on neid umbes 3400. Koolid tegutsesid Hiinas juba I aastatuhandel eKr ning õpetajaks oli mõni tuntud mõtteteadlane. Üheks selliseks oli näiteks Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius; 551-479 eKr) ning tema õpetus konfutsianism avaldas hiina kultuuri arengule suurt mõju. Oli ka teisi mõjutegureid: hiina traditsioonilised usundid, filosoof Laozi õpetus taoism, I aastatuhande algul pKr Hiinasse tunginud budism, hiina teadlaste aktiivne tegevus jne. · Konfutsianism eetika- ning filosoofiasüsteem. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema
(millal, miks põhja- songist sai lõuna dünastia) Ei olnud rahvusvahelist tugevat positsiooni, kitanite asemele tilud churchanid, kellega tehti lepingu kitatanite vastu. Kuid churchanid vallutasid need alad, nähtes kui nõrgad kitanid on. Nad asutasid LÕuna- dünastiat. Valitsus ei saanud oma vahel põhajs läbi, nõrk sõjavägi, majanduslikult oli ka nõrgad ja nomaadid kasutasid seda ära. Churchanid lõid oma riigi, nad olid tugevad.' Kui tshid vallutasid põhja alad, keiser Huizong langes 1127 vangistusse. Eelmise keisri noorem poeg Gaozong ei langenud vangistusse. Koos Songi dünastia õunkonnaga põgenes lõunasse, kus nad rajasid uut linna. Sellest hetkest algas Lõuna-Songi dünastia, tasapidi said Lõuna-Hiina alad oma kontrolli alla. Suhteline stabiilsus saavutati üsna varsti peale kolimist, aga sellist hiilgust, nagu P-S ajal, ei saavutatud. Gaozongi ajal märgata tagasilööki, progress jääb tahaplaaniline. Probleemid – kuidas hoida lõuna ala
Roomlased ja germaanlased pidasid veriseid sõdu, kus edu pälvis kord üht, kord teist. Kuni Rooma riik oli tugev, suutsid selle leegionid neid enamasti tagasi hoida. Roomlaste jagermaanlaste suhted polnud aga sugugi üksnes vaenulikud. Keisririigi piirialadel käis tihe kaubavahetus ja muu suhtlemine. IV. Sajandil võttis suur osa germaani hõime roomlastelt üle ristiusu, mis aga roomlaste omast siiski mõneti erines. Rooma riigi lõpuperioodil hakkasid keisrid üha enam palkama germaanlasi oma sõjaväeteenistusse. Sageli värvati terveid germaanlaste salke, et need kaitseksid riigipiiri oma teisele poole jäänud suguvendade eest. Rooma armee hakkas aina rohkem koosnema barbaritest. Aastal 375. tungisid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid, kes ründasid germaanlasi. Rooma keisrid ei suutnud seda takistada. Peagi olid mitmed germaani hõimud asunud sügavale riigi sisealadele.
3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda. 9. Hispaania pärilussõda ja Utrechti rahu. 10. Põhjasõda ja selle lõpetanud rahulepingud. 11. Rahvusvahelised suhted XVIII sajandil. Poola pärilussõda, Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. USA iseseisvumine. Poola jagamine. 12
korda suuremad kui nad ise. Ruumi lage kandsid viisteist korintose stiilis sammast. Templi välisküljel paiknev joonia kolonnaad kandis rikkalikult kaunistatud karniisi, sammaste vahel aga seisid raidkujud. Platvormil kõrgus marmorkvadriiga - nelja kõrvuti rakendatud hobusega võidusõiduvanker, mis pärast seda, kui Mausolos seda esimesena oli lasknud marmoris kujutada, muutus ayvankriks, millega sõitsid keisrid. Pärast Halikarnassose vallutamist Aleksander Suure poolt 334. aastal e. Kr. elas linn üle suuri purustusi, kuid mausoleum jäi terveks. Aleksandri surma järel valitses Halikarnassost Egiptuse vaarao Ptolemaios, siis jälle makedoonlased ja nende järel Pergamon. 129. aastal vallutasid Halikarnassose roomlased. Pärast uut õitsengut hakkas linn aegamööda alla käima. XIII sajandil sai mausoleum kannatada maaväringus. Kui Rhodose rüütlid 1402. aastal
poliitilist organisatsiooni ehk riiki, mis ühistegevust juhib ning kasu jaotamisest tekkinud tülisid lahendab. 4 aastatuhande teisel poolel tekkis kaheks üsna erinevaks piirkonnaks jagunenud Egiptuses - Ülem- ja Alam-Egiptuses - arvukalt väikeseid riigilaadseid moodustisi (hilisemad noomid ehk maakonnad). Järk-järgult, nende riigikeste vaheliste sõdade käigus, kujunes välja ühtne riik eesotsas vaaraoga. Esimese dünastia rajajaks peetakse Ülem-Egiptuse valitsejat Menest, kes IV aastatuhande lõpus Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendas. Egiptuse vaaraod olid (vähemalt egiptlaste arvates) taevast päritolu jumalkuningad, kes esindasid taevast jumalat (alul Horust, hiljem Ra-d) maa peal. Vaarao ülesandeks oli kehtestada maa peal kord, luua kaosest korrastatud kosmos, kus on võimalik tsiviliseeritud elu. Seda vaarao kordaloovat funktsiooni tähistasid egiptlased terminiga maat, mis üheltpoolt
Aarjalased ehk aarialased – muistsesse Indiasse tunginud rahvas, paljude tänapäeva India rahvaste esivanemad. Varaseid indoiraani keeli kõnelnud rahvad, kes lahkusid 2500-2000 eKr oma algkodust ning jõudsid lainetena Lähis-Itta, Pärsiasse ja Indiasse. Pärsias ja Indias olid aarjalased 7.-5.saj-ks eKr pannud aluse omanäolisele kultuurile. Esimesed aarjalaste rühmad tungisid Lähis-Itta 2000-1500 eKr, neile kuulus tähtis koht Kassiitide dünastia aegses (1595- 1155 eKr) Babüloonias, Hetiidi riigis (1450-1180 eKr) ning Mitanni riigis (1475-1280 eKr). Nende esimeste aarjalaste puhul polnud tegu lausrändega, vaid üksikute hõimudega, kes assimileeriti. 1500-1000 eKr tungisid aarjalased mitme lainena Pärsiasse ja Indiasse, asustades järk-j’rgult Iraani platoo ning Põhja India tasandikud. Aarjalased olid poolrändavad karjakasvatajad ja põlluharijad, kes tõid kaasa sõjaväelise ja ülimalt hierarhilise hõimudemokraatliku
juhtisid kõike. Hierarhia : · Kuningas, Preester. · Kodanikkond (sõjavägi) · Rentnikud, orjad. Linnatsivilisatsioon : · Linnad olid poliitilised, religioossed ja majanduslikud keskused, kuigi suurem osa rahvast elas maal. · Enamus linnadest tahtsid olla linnriigid. Sumerite perioodil see nii oligi, kuid hiljem tekkisid linnade vahelised sõjad, lahkhelid, mis muutsid selle suhteliselt võimatuks. Suurem osa neist püsis linnriigina lühidalt (hilisemal perioodil). · Linnad suutsid säilitada iseseisvuse siseasjades, seda isegi impeeriumile allutatuna. Sõjavägi : · Koosnes kuniga ja ülikute kaarikutest või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning vabadest talupoegadest ning linnaelanikest moodustatud jalaväest. · Sõjavägi kutsuti kokku vaid vajadusel.
Sajanditega tihenes asustus ja kohalikud pealikud ühendasid oma võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid. Nii tekkisid kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki Alam- ja Ülem- Egiptus. Pärimuse järgi liitis need ühtseks riigiks 3000.a. eKr Ülem-Egiptuse valitseja Menes, rajades ka uue pealinna Memphise. · Seda perioodi, u 3000 2650 eKr, nimetatakse varadünastiliseks perioodiks (I-II dünastia). Umbes sel ajal tekkis ka hieroglüüfkiri. · Vana riik (III-VI dünastia, u 2650-2130 eKr). 26.sajandil eKr - IV dünastia vaaraod Cheops, Chephren ja Mykerinos rajasid Memphise lähedale Gizasse suured püramiidid. Aga juba 25.sajandil eKr loobuti hiigelsuurte püramiidide ehitamisest ning piirduti väiksematega. · Vaheperiood (VII-XI dünastia), mil tugevnesid Ülem-Egiptuses Teeba valitsejad, allutades 1960.a. eKr kogu riigi oma võimu alla. · Keskmine riik (XII-XIV dünastia, u 1950-1650 eKr)
toonastest võimumeestest Octavianus ustavate vägede toel oma vastased, kehtestas riigis ainuvõimu ja võttis endale nimeks Augustus. Roomas algas keisririigi ajajärk. Pealtnäha oli riigikorraldus endine: senati istungid jätkusid ja igal aastal valiti magistraadid. Mõne aja pärast lõpetati rahvakoosoleku kokkukutsumine. Riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseha kätte, keda nimetati keisriks. Tähtsamate provintside asevalitsejana käsutas keiser kõiki Rooma vägesid ja rahvatribuunina oli tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid v iisid ellu keisri otuseid. Magistraadisks saamine ja senatisse kuulumine andis võimaluse poliitilist karjääri teha, tagas mõjukuse ja oli suursuguste roomlaste seas kõrgelt hinnatud. Senaatorite arv kui ka kogu kodanikkond hakaks keisririigi ajal kasvama. Keisrid hakkasid
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad rituaalid ning kirjapandud pühad tekstid. · Sikhism ja bahai on mõjutusi saanud aabrahmlikest usunditest aga ka veedausunditest. KALENDER: · Igal usundil ja kultuuril on oma kalender aastate määratlemiseks ning aastate
riigikaitsega tegelesid sageli mittekodanikud, rahvakoosolekust osavõtjad olid vaesunud isikud, kes riigikaitsele kaasa aidata ei suutnud. Suurenes väepealike roll, kes pidasid edukaid vallutussõdu ja hakkasid taotlema ainuvõimu riigis. Võimuvõitluses toetusid väepealikud oma palgasõduritele. Palgasõdurid said errumineku korral oma väejuhilt sageli maatükke ja nii tugevnes väepealike võim veelgi. Väepealikud konkureerisid omavahel ja nende vahel puhkesid sõjad Rooma kodusõjad. 1.sajandil eKr. kerkis Roomas esile 3 võimsat riigi- ja sõjameest Crassus, Pompeius ja Caesar. Nad moodustasid riigi ühiseks juhtimiseks kolme mehe liidu triumviraadi. Crassus langes sõjakäigul, võimuvõitluse käigus tapeti Pompeius ja 45.a. eKr sai Rooma ainuvalitsejaks Julius Caesar. 44.a. eKr tapeti Caesar Senati istungi ajal. Ka Caesari surma järel jätkusid kodusõjad. Tõsisemad vastased olid Caesari pooldajad Antonius ja Octavianus. Konfliktiga
Osa keeleteadlasi kinnitavad, et on ka sarnaseid sõnu. Alates 3 at on olemas küllalt suurel määral kiilkirjadokumnte. Enamasti on need erinevate linnriikide templidokumentatsioon, mida on üpris raske tõlgendada (tausta teadmata). On ka mõned kuningate nö eneseülistustekstid, aga vähe. Ühiskonna rekonstrueerimisel on seega oht ületähtsustada templi osakaalu. Sumeri kuningate nimekirjadesse tuleb suhtuda kui mütoloogiasse. Need on koostatud umbes 2. aastatuhandel eKr, Uri III dünastia valitsejate ajal (valitsejad vajasid eneselegitimatsiooni). Varasemad kuningad on nimekirjas ilmselt täiesti legendaarsed, uuemad on ilmselt osalt ajaloolised. Vaid 6 nimetatud kuninga olemasolu on teiste dokumentidega tõestatav. Uri III dünastia ajal loodi ka kangelaspoeemid, mis jutustavad lood kuninganimekirjas olevatest kuningatest (nt Gilgames). Kombeks on jagada süsteem kolmeks sektoriks: tempel, kuningas ja kodanikud. Templi eesotsas on
Oluline on aga, et viimased neist olid etruski päritolu. Rooma kiri ise tekkis ka etruski kirja eeskujul. Rooma kuningate periood lõppeb siis, kui kukutati viimane Rooma kuningas aastal 510 eKr Rooma vabariigi ajajärk Rooma vabariigi ajajärk dateeritakse aastatesse 510-31 eKr. See ajajärk on jagatud kaheks perioodiks, varane- ja hiline Vabariik. Varane Vabariik dateeritakse 510-287 ja hiline 287-31 eKr. Rooma elanikkond oli sotsiaalselt kihistatud ja jagati kahte: Aristokraatia, mis moodustus mõjukatest perekondadest, neid nimetati patriitsideks, teine grupp oli see kuhu kuulusid kõik teised plebeid. Varase Vabariigi ajal toimus patriitside ja plebeide vahel võitlus. See võitlus lõppes 3saj alguses eKr sellega, et plebeid said patriitsidega võrdsed õigused. Aristokraatia ei surnud välja ja tekkis uus aristokraatia ehk nobiliteet. Nobiliteet moodustus vanadest patriitsidest ja mõjukamatest plebeidest. Olulised
Nende andmete kohaselt olid etruskid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallide töötlejad. Nad rajasid korrapäraselt planeeritud linnu, kuivendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Etruskidel kujunes 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid lõdva liidu. Linnriikide sisekorraldusest täpsemaid andmeid pole, kuid arheoloogilised leiud lubavad arvata, et neis domineeris mõjuvõimas aristokraatia. Kõige silmapaistvamad etruskide mälestised on nende hauakambrid, mida on leitud tuhandeid. Paljud neist on võimsad ja luksuslikud, mis lubab arvata, et tegemist on ülikute haudadega. Maeti kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambritesse. Surnud asetati lavatsitele hauakambri seinte ääres, või siis kivist või põletatud savist sarkofaagidesse. Hauakambrite seinu kaunistasid eredavärvilised pidusööke, tantsu ja sporti kujutavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
