Pinnased ja muld
süvendatakse künnikihti järk-järgult 2...3 cm kaupa, et vältida mullaviljakuse ajutist langust väheviljaka
aluskihi väljakündmise tagajärjel. Sobivaim aeg sügavkünniks on varasügis. Sügavkünniga peab
kaasnema tugev väetamine. Väetist tuleb anda seda rohkem, mida rohkem aluskihti välja küntakse. Kui
väetisi ei ole piisavalt anda, asendatakse sügavkünd künnialuse kihi kobestamisega, kasutades selleks
põhjakobestiga atra. Muttimine on mutikäikude sarnaste õõnte e. muttdrenaazi rajamine kuivendatavale
alale. Muttimisel on õõnte vahekauguseks 0,8...1,5 m ja sügavuseks 35...45 cm. Tänu õõnte väikesele
sügavusele valgub neisse üleliigne vesi künnikihist. Et õõnte kogus on suur, mahutavad nad endasse
küllaltki palju vett. Maapinna langu suunas rajatud õõned võivad osa liigvett põllult ära juhtida. Et
mutiõõned asuvad vahetult künnikihi all, satub sinna koos veega ka palju taimetoitaineid. Seepärast ei ole
annaabi.ee 
