pürgimisel, kus vedava rolli on endale võtnud erialaliidud, näiteks Mööblitootjate Liit, Masinatööstuse Liit, Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit." Vaatamata majanduslangusele kasvas 2008. aastal Eesti ettevõtete ekspordimaht 5%, ulatudes kokku 132 miljardi kroonini. Kõige enam eksporditi elektrimasinaid ja seadmeid, mille müük välisturgudele suurenes mullu 12%. Märkimisväärset kasvu näitas ka masinate ja mehhaaniliste seadmete ning mustmetalli ja mustmetallist toodete eksport. Seevastu oluline langus oli puidu ja puittoodete ekspordil, mille maht jäi mullu 2006. aasta tasemele. Peamisteks ekspordipartneriteks on endiselt läbinaabrid - 50% kogu Eesti ekspordist läks Soome, Rootsi, Venemaale ja Lätti, kuid esikümnesse kuulusid veel Leedu, Saksamaa, USA, Norra, Taani ja Suurbritannia. 2000. aastal loodud EASi eesmärk on edendada ettevõtlus- ja regionaalpoliitikat Eestis. EAS
turule, samas võimaldavad head kontaktid Venemaa ja Ukraina toormepakkujatega ning pikaajalised kogemused pakkuda mitmekesist ja kõrge kvaliteediga toodangut. Oma osa on olnud ka välisinvesteeringutel, kuid edukate tipus on ka kohaliku kapitaliga ettevõtted. Mõlemas riigis toodavad metallitööstusettevõtted erinevaid ehitusdetaile ja tegelevad laevaehitusega. Näiteks on laevaehituses suurim BLRT, mille tehased ei asu üksnes Eestis, vaid ka Leedus ja Soomes. Eksporditakse nii mustmetallist kui ka värvilistest metallidest tehtud tooteid. Töötlevat tööstust mõjutas nii Eestis kui ka Soomes 2008.2009. aastal olulisel määral globaalne majanduskriis. Pärast seda hakkas toodang tänu tugevale ekspordile kiirelt taastuma. Tööstustoodangu kasv jätkub siiani, kuid veidi aeglasemas tempos. Aeglustumise peamiseks põhjus on mõlemas riigis välisnõudluse järk-järguline halvenemine. Kuid areng on areng, ning kasv tugineb peamiselt
Seetõttu uuritakse võimalust määratleda pinnakaredust kolmedimensionaalsena. Optimaalne mõõtme- ja kujutäpsus ning pinnakaredus on omavahel sõltuvuses suurema täpsustasemega detail nõuab väiksemat pinnakaredust. Otsene karedusparameetrite arvutamine talitustingimustest lähtudes on raskendatud kuid esineb palju soovitusi pinnakareduse valiku kohta. Iga töötlemisviisi iseloomustab otstarbekas pinnakaredus. Näiteks liivvormvalu annab mustmetallist detailile Ra pinnakareduse 50...160 ning värvilisest metallist detailile 25...50. Mehaanilise töötlemisel saavutatav pinnasileduse andmed on antud järgnevas tabelis: Töötlemisviis Ra, µm IT ökonoomne IT saavutatav Hööveldamine 3,2...6,3 12...13 - Freesimine silinderfreesiga 3,2...25 11...14 -