segunesid eri rahvaste muusika- ja tantsupärimus. Mõistet flamenko (sõna etümoloogia pole täpselt teada) hakati tugevalt mustlasmõjulise muusika- ja tantsutraditsiooni kohta kasutama arvatavasti 18. sajandi lõpul, mil flamenko lõplikult eristus rahvaliku muusika- ja tantsukultuuri seas iseseisva zanrina ning kujunesid välja selle erinevad alamstiilid (alegrías, bulerias, fandangos, sevillana jpt). 19. sajandil levisid flamenko ja mustlaskultuuri mõjud üle Euroopa; seda soodustas romantism, mis idealiseeris mustlaste kui vaba loodusrahva kultuuritraditsioone. Flamenko kuldajastu jääb 19. sajandi lõppu ja 20. sajandi agusesse, mil flamenkotantsijad ja kitarristid esinesid paljudes kohvikutes, 20. sajandi algusest alates ka teatrites. Flamenkomuusika kasutab früügia (dooria) helilaadi, milles on tihti altereerritud kolmas ja seitsmes aste. Tüüpiline on nn Andaluusia kadents, mis früügia E helistikus
............................................................................................6 Mõisted........................................................................................................................................6 Hispaania Ajaloolise arengu tulemusena on Hispaania muusikatraditsioonid erakordselt rikkad ja eripalgelised. Hispaania on riik, kus eri piirkondade vahel valitsevad keelelised ja kultuurilised erinevused. Lõuna-Hispaanias (Andaluusias) avaldub araabia ja mustlaskultuuri mõju, Põhja-Hispaanias on aga Prantsuse ja Itaalia kultuuri mõjuala. Tänapäeva Hispaania on jagunenud 17 autonoomseks piirkonnaks. Peale hispaania keele on seal ka veel riigikeeltena Kataloonia, Baskimaa ja Galiitsia keeled. Lõunas on Andaluusia dialekt. Sealne rahvas identifitseerib end pigem oma kodukandi kultuuri kui Hispaania omaga. Hispaania on väga tugevate traditsioonide katoliiklik maa. Hispaania muusikale on iseloomulik tantsulisus ja rütmierksus. Flamenko