Seda kanti tavaliselt pärast leeri ja just piduülikonna juures. 3.4 Vöö Kirivöö kooti valgest linasest niidist ning punasest ja lillast villasest longest. Vöö mähkimist alustati seeliku värvli pealt vasakult küljelt. See mähiti umber keha kolm kuni neli korda, jättes iga vöökorra ringi pealt alumise ääre veidi paistma. Ots pistesti vöökordade alla. Kui aga seelikul olid traksid, siis vööd ei kantud. 3.5 Liistik Liistik õmmeldi mustjassinisest villasest riidest, linasest riidest voodriga. Hõlmade alla õmmeldi kõvanduseks paks villane riie. Kaela-, kaenla ja alumisel äärel oli punasest kalevist kant. Hõlmad kaunistati värviliste riideribadega ja –täpikestega. Liistik kinnitati eest kahe haagiga. 3.6 Kaelarätik Kaelarätik oli tehtud punasepõhjalisest kirjust siidist. Rätiku äärtes olid narmad. Rätikut kandes murti see kolmnurkselt kokku ja asetati nii, et nurk jäi seljale abu peale
Nähtavasti peegeldas antud pilt vastavate tumedate taimmustrite varasemat laiemat levikut ning nende järk-järgulist taandumist Tarvastu punaste geomeetriliste kirjade ees. Uuendustele suhteliselt vastuvõtlik Helme kihelkond erines mitmeski osas teistest Mulgi kihelkondadest. Näiteks puuduvad siit andmed omanäoliste, peene labasekoelise linase keskosaga õlalinikute kohta, mida kanti kõigis ülejäänud Mulgi kihelkondades ja millel otstesse olid sissekootud jämedamast mustjassinisest ning peentest punastest villastest lõngadest reljeefsed triibud. Samuti ei kodunenud siin Hallistes, Karksis, Tarvastus ja Paistus ülipopulaarsed ruudulised viielõngalised tekid, vaid kanti visalt musti sõbasid. Peakatete osas võtsid Helme naised naaberkihelkonna Rõngu eeskujul omaks väikese tülltanu ja pikk-kuue kõrval kodunes siin ka kampsun.
annaabi.ee 
