Luukalad, kõhrkalad, sõõrsuud ja kalade kaitse
LUUKALAD
Selleks, et kala vees silma ei torkaks, on tal kaitsevärvus. Enamus kalu on seljapoolt tumedad, et sulanduda
värvuselt taimestikuga, ning kõhupoolelt heledamad, et sobituda põhja värvusega
Avavees elavad kalad (viidikas, siig, rääbis) on enamasti heledamad, sinakasrohelise tooniga. Põhja lähedal
elavad kalad (luts, angerjas, säga) on aga mustjaspruunides toonides, sest seal on hämar.
Kalad jaotatakse lepis- ja röövkaladeks toidu alusel. Lepiskalad (särg, latikas) toituvad taimedest või väikestest
selgrootutest, osa jäävadki selle toidu juurde, mida söödi vastsetena.
Röövkalad(ahven, koha) hakkavad jahtima teisi, endast väiksemaid kalu.
Mida rohkem kala toitu sööb, seda kiiremini ta kasvab. Kala kes sööb vähe, võib olla kõigest cm pikkune, kes
toitub palju, võib olla mitme meetrine.
KALAD VAJAVAD KAITSET