sõõridena deluviaalmullad, mis vastavad küngaste või seljakute jalameile. Nõgude põhjades on aga tavaliselt glei- ja turvasmullad. Erosioonialade muldade taoline muster on väga hästi jälgitav kevadel, 5 kui maa on küntud, aga vili pole veel tärganud. Erodeeritud mullad paistavad siis silma heledate või punakate laikudena, mis asenduvad pealeuhtealadel mustjaspruunide areaalidega. Erodeeritud ja deluviaalmuldade vahekord torkab silma ka vilja kasvu järgi: küngaste ülaosades on vili kiduram, jalameil lopsakam. Väga tugevate vihmasadude tagajärjel tekib küngaste nõlvadesse uhtorge. Nii näiteks lõikus lühiajalise, ent väga intensiivse äikesevihma tagajärjel Vorstimäe lõunanõlva 1,2 meetri sügavune ja u. 10 meetri pikkune uhtorg, mille suudmesse kuhjus moreenist, liivast ja kruusast väljauhtekoonus.
Viimase sisalduse poolest on mango silmapaistvaim puuvili. Seetõttu on ta hinnatud toit imikutele ja haigetele, eeskätt seedimist soodustavana ja lahtistina toimiva vahendina. Energeetiline väärtus: 100 g/44 kcal/185 kJ. Valmimine : Mango koristatakse poolvalminuna ja pakitakse ettevaatlikult puitvillaga vooderdatud pappkarpidesse. Järelvalmimine toimub toatemperatuuril 6-8 päeva jooksul. Valmimisel eraldub meeldiv tugev aroom ja täisküpsuse saabumisel kattub vilja koor väikeste mustjaspruunide plekkidega. Kasutamine : Müüakse tükikaubana. Mango vilju süüakse eeskätt värskelt, kusjuures vili lõigatakse pikuti või risti pooleks, eemaldatakse noa abil viljaluu ja süüakse mahlakat sisu lusika abil. Serveeritakse koos suhkru, vanilje ja vahukoorega. Kasutatakse puuviljasalatites, Kompottide, marmelaadide, kookide ja tortide valmistamisel. 2 tunni jooksul pärast mango või selle konservide söömist ei ole soovitatav tarbida alkoholi ja juua piima -võib tekkida kõhuvalu.
Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt. Täiskasvanud raskete tõugude emaskalkunite kehamass on kuni 11, isaskalkunitel 20...22 kg. Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt. Vutid Vuttide bioloogilised iseärasused Kõige väiksem kanaline. Kaalub 73...134 g. Elutseb maapinnal, lendab harva. Põldvutt ei moodusta alatisi paare. Kurnas 8...20 pruunitaustalist mustjaspruunide tähnidega muna. Haudumine kestab 15...17 päeva. Isaslinnud haudumisest ega poegade kasvatamisest osa ei võta. Taimetoidulised. Farmivutid raskemad, suuretoodangulised. Haudeinstinkt kadunud . Aastane munatoodang võib ületada 300 muna. Vutimuna keskmine mass on 12...14 g. Hautamiskestus on 17 päeva. Vutitibud on väga kiire kasvuga. Isasvutid on kergemad. Pardid Partide põlvnemine ja bioloogilised iseärasused Kodupardid põlvnevad sinikaelpardist (Anas platyrhynchos L.).
kevadel esitavad isased on ilusat laulu puuladvast või kõrgelt ringleval laululennul. (Ling, R 1980; Elphick, J. Et al 2006 ) Tuttlõoke Tuttlõokesel on terav püstine tutt ja kõver nokk. Tavaliselt näeb teda põllumaadel ja teepervedes, kust ta oma laiu tiibu ja lühikest saba näidates lendu tõuseb. Tuttlõoke on suurem, kui teised lõokesed. Sulestik on hallikaspruun ülapoolel ookri varjundiga ja tumedate tähnidega; keha alapool on ookervalge pugualal ja eesrinnal mustjaspruunide tähnidega. Talvepoolaastal tuleb tuttlõoke sageli külade ja teede ligidale. Suuremas osas areaalist, eriti selle põhjapiirkondades esineb tuttlõoke ainult asulate lähedatel karjamaadel, jäätmaadel, juurviljaaedades, varemete lähedused ning sageli tee ääres. Ta toitub putukatest, heinaseemnetest ja mitmesuguste taimede rohelistest osadest. (Ling, R 1980; Elphick, J. Et al 2006 ) Kokkuvõte Saime teada, et värvulised tegutsevad puudel, põõsastes või maapinnal, mõned
rohkem kahe- ja kolmeliinilisi krosse või universaalseid liine. Vutid Vuttide bioloogilised iseärasused Kõige väiksem kanaline. Kaalub 73...134 g. Elutseb maapinnal, lendab harva. Levikuala Skandinaavia poolsaarest, Atlandi ookeani ja Vahemere saartest kuni Loode- Indiani, Põhja-Hiinani ja Jaapanini. Eestis kultuurmaastikel väikesearvuline haudelind. Talvitub Aafrika põhjaosas, ka Indias, Jaapani saartel, Birmas. Põldvutt ei moodusta alatisi paare. Kurnas 8...20 pruunitaustalist mustjaspruunide tähnidega muna. Haudumine kestab 15...17 päeva. Isaslinnud haudumisest ega poegade kasvatamisest osa ei võta. Taimetoidulised (valdavalt). Farmivutid raskemad, suuretoodangulised. Haudeinstinkt kadunud . Aastane munatoodang võib ületada 300 muna. Vutimuna keskmine mass on 12...14 g. Hautamiskestus on 17 päeva. Vutitibud on väga kiire kasvuga. Vastkoorunud tibude kehamass on vaid 8...10 g, kahe kuuga suureneb see 15...20 korda (120...200 g). Täiskasvanud vuttide kehamass:
kelle peale jaaguar ka ise jahti peab. Marakaya kass (Felis Wiedi) Marakaya kass on Lõuna-Ameerika metsi asustav väike kaslane. Marakaya kass võlgneb oma nimetuse saksa rännumehele vürst von Wiedile. See aadlisuguvõsa järeltulija korraldas 19. sajandil ekspeditsiooni, et tutvuda Brasiilia dzunglite taimede ja loomadega. Marakaya kass on väike, erakust kaslane. Ta karvastik on kollakaspruuni värvusega, mustjaspruunide tähnidega, mis lähevad sageli üle vöötideks. Kehapikkus jääb 45-80 sentimeetri vahele, kaal on maksimaalselt 9 kilogrammi. Marakaya kass elab peaaegu eranditult puude otsas. Enamik kaslasi on küll head ronijad, ent marakaya kass on nende seas selgelt parim. Sageli ripub ta oksa küljes vaid ühe käpaga kinni hoides, talle ei valmista raskust ka saagi tagaajamine pea allapoole suunatud Lõuna pool elutseva marakaya kassi sigimisaeg jõuab kätte tavaliselt oktoobri- ning jaanuarikuu
h. ümberpaigutuse ja veterinaarse töötlemise suhtes. Vutid Vuttide bioloogilised iseärasused Kõige väiksem kanaline. Kaalub 73...134 g. Elutseb maapinnal, lendab harva. Levikuala Skandinaavia poolsaarest, Atlandi ookeani ja Vahemere saartest kuni Loode- Indiani, Põhja-Hiinani ja Jaapanini. Eestis kultuurmaastikel väikesearvuline haudelind. Talvitub Aafrika põhjaosas, ka Indias, Jaapani saartel, Birmas. Põldvutt ei moodusta alatisi paare. Kurnas 8...20 pruunitaustalist mustjaspruunide tähnidega muna. Haudumine kestab 15...17 päeva. Isaslinnud haudumisest ega poegade kasvatamisest osa ei võta. Taimetoidulised (valdavalt). Farmivutid raskemad, suuretoodangulised. Haudeinstinkt kadunud. Aastane munatoodang võib ületada 300 muna. Vutimuna keskmine mass on 12...14 g. Hautamiskestus on 17 päeva. Vutitibud on väga kiire kasvuga. Vastkoorunud tibude kehamass on vaid 8...10 g, kahe kuuga suureneb see 15...20 korda (120…200 g). Täiskasvanud vuttide kehamass:
universaalseid liine. Vutid Vuttide bioloogilised iseärasused Kõige väiksem kanaline. Kaalub 73...134 g. Elutseb maapinnal, lendab harva. Levikuala Skandinaavia poolsaarest, Atlandi ookeani ja Vahemere saartest kuni Loode-Indiani, Põhja-Hiinani ja Jaapanini. Eestis kultuurmaastikel väikesearvuline haudelind. Talvitub Aafrika põhjaosas, ka Indias, Jaapani saartel, Birmas. Põldvutt ei moodusta alatisi paare. Kurnas 8...20 pruunitaustalist mustjaspruunide tähnidega muna. Haudumine kestab 15...17 päeva. Isaslinnud haudumisest ega poegade kasvatamisest osa ei võta. Taimetoidulised (valdavalt). Farmivutid raskemad, suuretoodangulised. Haudeinstinkt kadunud . Aastane munatoodang võib ületada 300 muna. Vutimuna keskmine mass on 12...14 g. Hautamiskestus on 17 päeva. Vutitibud on väga kiire kasvuga. Vastkoorunud tibude kehamass on vaid 8...10 g, kahe kuuga suureneb see 15...20 korda (120… 200 g). Täiskasvanud vuttide kehamass:
Rikkalikus mangosortide valikus on Euroopas suurim osatähtsus hästisäiliv, keskmise suurusega, ovaalse või neerukujulise kollase viljaga sort Alphonso, mida imporditakse peamiselt Lääne-Indiast. Mango koristatakse poolvalminuna ja pakitakse ettevaatlikult puitvillaga vooderdatud pappkarpidesse. Järelvalmimine toimub toatemperatuuril 6-8 päeva jooksul. Valmimisel eraldub meeldiv tugev aroom ja täisküpsuse saabumisel kattub vilja koor väikeste mustjaspruunide plekkidega. Müüakse tükikaubana. Mango vilju süüakse eeskätt värskelt, kusjuures vili lõigatakse pikuti või risti pooleks, eemaldatakse noa abil viljaluu ja süüakse mahlakat sisu lusika abil. Serveeritakse koos suhkru, vanilje ja vahukoorega. Kasutatakse puuviljasalatites, kompottide, marmelaadide, kookide ja tortide valmistamisel. 2 tunni jooksul pärast mango või selle konservide söömist ei ole soovitatav tarbida alkoholi ja juua piima-võib tekkida kõhuvalu
ja Vahemere saartest kuni Loode-Indiani, Põhja-Hiinani ja Jaapanini. Eestis elutseb põldvutt kultuurmaastikul väikesearvulise haudelinnuna. Lindude põhiosa talvitub troopilise Aafrika põhjaosas, ka Indias, Jaapani saartel, Birmas (Loomade..., 1980). Põldvutt ei moodusta alatisi paare, isaslinnud paarituvad ükskõik millise emasega. Isased on liikuvad ja häälekad, kaldudes ka kisklema. Kurnas on tavaliselt 8...20 pruunitaustalist mustjaspruunide tähnidega muna. Haudumine kestab 15...17 päeva. Isaslinnud ei võta haudumisest ega poegade kasvatamisest osa. Kohe pärast poegade koorumist hülgab pesakond pesa. Noored kasvavad kiiresti, 35...40 päeva vanuses on nad vanalindude suurused. Põldvutid on põhiliselt taimetoidulised. Farmivuttidele on looduslikud isendid paljugi pärandanud: varjevärvuse, lennuvõime, isaste paarituskihu ja valju häälitsemise, tib ude vilkuse,
annaabi.ee 
