Perekond kuslapuu (Lonicera) · harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) · sinine kuslapuu (Lonicera caerulea) Perekond maran (Potentilla) · põõsasmaran (Potentilla fruticosa) 8 Perekond näsiniin (Daphne) · harilik näsiniin (Daphne mezereum) Perekond paju (Salix) · hanepaju (Salix repens) · hundipaju (Salix rosmarinifolia) · kõrvpaju (Salix aurita) · lapi paju (Salix lapponum) · mustikpaju (Salix myrtilloides) · verkjas paju (Salix starkeana) Perekond porss (Myrica) · harilik porss (Myrica gale) Perekond sõstar (Ribes) · karvane sõstar (Ribes spicatum) · mage sõstar (Ribes alpinum) · must sõstar (Ribes nigrum) Perekond tuhkpuu (Cotoneaster) · harilik tuhkpuu (Cotoneaster scandinavicus) · lood-tuhkpuu (Cotoneaster canescens) · must tuhkpuu (Cotoneaster niger) 4. Pärismaised puud-põõsad söögiks. 4.1
-jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp Mustika kasvukohatüüp: mustikamännik ja mustikakuusik (pohl, palu-härghein, kattekold, leseleht, metskastik, võnkvars, karvane piiphein, kilpjalg, lakkleht, palusammal, laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal, mets-turbasammal) -jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp -karusambla-mustika kasvukohatüüp Rabastuvad metsad Sinika kasvukohatüüp – sinikamännik (sinikas, kukemari, mustikpaju, kanarbik, sookail, mustikas, pohl, kukemari, küüvits, palusammal, laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal, teravalehine turbasammal, nõgusalehine turbasammal, sinihelmikas, tupp-villpea, rabamurakas, keratarn, kadakas, paakspuu, tuhkur paju) Karusambla kasvukohatüüp (paakspuu, tuhkur paju, mustikas, pohl, sinikas, kanarbik, keratarn, metsosi, soo- ja konnaosi,
hiljem paljad.. Lehed kuni 12 cm pikad, ovaalsüstjad kuni süstjad, nõrgalt läikivad, kuni 4 cm laiad, teritunud tipuga, servast näärmeliste hambakestega, pealt tumerohelised, alt helerohelised, paljad. Leheroots kuni 1 cm pikk, näärmetega. Abilehed suured, südajad kuni neerjad, saagja servaga, püsivad kaua. Õitseb mais juunis vahetult pärast lehtimist, nii isas- kui emasurvad 3-6 cm pikad. Vesipaju annab paljude pajuliikidega hübriide, haljastuslikku tähtsust ei oma. Mustikpaju (Salix myrtilloides L.) [mürtillóides] Kasvab 0,3 kuni 0,5 m kõrguse roomava tüvega kääbuspõõsana enamasti väikesearvulisena Kesk- ja Ida-Eesti siirdesoodes ja rabaservades, olles meil oma areaali läänepiiril. Puudub meie läänesaartel. Üldlevikult esineb kogu Euraasias. Võrsed peened, kollakaspruunid kuni punakaspruunid, tipuosas karvadega, vanemad paljad, läikivad, koorelõvedega. Pungas 2-3 mm pikad, munajassüstjad, paljad või veidi karvased, pruunikad, läikivad
hambakestega, pealt tumerohelised, alt helerohelised, paljad. Leheroots kuni 1 cm pikk, näärmetega. Abilehed suured, südajad kuni neerjad, saagja servaga, püsivad kaua. Õitseb mais juunis vahetult pärast lehtimist, nii isas- kui emasurvad 3-6 cm pikad. Vesipaju annab paljude pajuliikidega hübriide, haljastuslikku tähtsust ei oma. Põõsa jämedatest okstest valmistatakse hobuselookasid, noori võrseid kasutatakse punumistöödeks. Hea meetaim, paljundatakse pistokstest. Mustikpaju (Salix myrtilloides L.) Kasvab 0,3 kuni 0,5 m kõrguse roomava tüvega kääbuspõõsana enamasti väikesearvulisena Kesk- ja Ida-Eesti siirdesoodes ja rabaservades, olles meil oma areaali läänepiiril. Puudub meie läänesaartel. Üldlevikult esineb kogu Euraasias. Võrsed peened, kollakaspruunid kuni punakaspruunid, tipuosas karvadega, vanemad paljad, läikivad, koorelõvedega. Pungas 2-3 mm pikad, munajassüstjad, paljad või veidi karvased, pruunikad, läikivad
Bhf-horisont mustjaspruun, enamasti tugevasti tihenenud. Muld tugevasti happeline, pH KCl kõdus 2,4-3,6, alumistes horisontides võib tõusta 5- ni. Veereziim: põhjavee tase on üldiselt kõrge, kapillaarvööde ulatub Bh-horisondi alla. Puurinne: koosneb eranditult männist, järelkasvus esineb ka kiduraid kuuski või üksikuid sookaski. Boniteet IV-Va. Põõsarinne: puudub või esineb vähesel määral; kavavad kadakas, paakspuu ja pajud (tuhkur paju, mustikpaju, hundipaju, lapi paju, kõrvpaju). Puhmarinne: sinikas (KD), kanarbik (D), sookail (D), pohl, mustikas, harilik kukemari, küüvits. SINIKAS Vaccinium uliginosum; Vaccinium on tuletatud ladinakeelsest sõnast bacca mari; uliginosum lodus, soos, märjal kohal kasvav. Sugukond mustikalised. Kasvukoht: rabaservades ja siirdesoodes, kasvab happelisel ja niiskel pinnasel. Sinikas on kuni 1 m kõrge kääbuspõõsas. Osad võrsed, mis jäävad sambla ja kõdu
annaabi.ee 
