Seemneid kasutab ta selleks harva ja seda siis, kui mõni lind on marja ära söönud ja tema väljaheited satuvad seemnete arenguks sobivasse kohta. Hoopis sagedam on mustikal vegetatiivne paljunemine. Emastaimel tekivad mulla sees roomavad võsundid. Need otsivad endale sobiva koha, kasvatavad lisajuured alla ja maapinnale kerkibki uus põõsas. Nii tekkinud taimede eluiga on tavaliselt kuni kümme aastat. Selle aja jooksul annavad nad aga alguse juba hulgale uutele mustikataimedele Mustika marjad on maitsvad ning väärtuslikud. Need on meie metsade ühed parimad marjad ja juulikuus võime heades mustikametsades alati marjulisi kohata. Mustikamarjadel on palju kasutus võimalusi. Neist võib teha moosi, mahla, kisselli või kompotti. Kõige kasulikumad on aga värsked mustikad. Neid süüakse sageli koos suhkru ja piimaga. Marju võib ka kuivatada. Töödeldud ja kuivatatud marju kasutatakse ravimina. Lehti tuleb korjata õitsemise ajal, sest siis
MUSTIKAS Mustika välimus ei vaja ilmselt lähemat tutvustamist. Vahest peab aga siiski rääkima tema eristamisest sinikast. Sinikas on teine meie looduslik liik, kes kuulub mustika perekonda. Neil kahel taimel on küllaltki palju erinevusi. Esiteks on mustikas heleroheline, sinikas aga sinakasroheline. Teiseks on mustika marjad tumesinised või peaaegu mustad, sinika omad aga selgesti helesinised. Viljade värvist on need kaks taime endale nimed saanud. Veidi erinev on nende viljade kuju: mustikal ümmargused, sinikal piklikud. Kolmandaks on mustika võrsed, erinevalt sinika omadest, kolme-nelja esimese aasta jooksul helerohelised ja teravalt kandilised. Ning lõpuks on sinika puhmas mustika omast tunduvalt suurema kasvuga. Mustika marjad on sinika omadest maitsvamad ning väärtuslikumad. Nii on mustikas meie metsade üks parimaid marju ja juulikuus võime heades mustikametsades alati marjulisi kohata. ...
paljunemine. Seemnetega paljuneb ta harva ja seda siis, kui mõni lind on marja ära söönud ja tema väljaheited satuvad seemnete arenguks sobivasse kohta. Hoopis sagedam on mustikal vegetatiivne paljunemine. Emastaimel tekivad mulla sees roomavad võsundid. Need otsivad endale sobiva koha, kasvatavad lisajuured alla ja maapinnale kerkibki uus põõsas. Nii tekkinud taimede eluiga on tavaliselt kuni kümme aastat. Selle aja jooksul annavad nad aga alguse juba hulgale uutele mustikataimedele. 2. Mustikas kui ravimtaim Rahvameditsiinis kasutatakse marjade kõrval ka lehti ja varsi nii õitsemise kui ka kogu suve jooksul. Ilmselt on õigem koguda varsi lehti ikkagi suve algul, kui nad on veel noored ja pehmed. Mida enam sügise poole, seda kuivemaks lehed muutuvad. Mustika lehtedest valmistatud teed tarvitatakse seedehäirete, kõhulahtisuse, alahappesusega gastriidi, neeruvaagnapõletiku, põie ja kuseteede, maksa ja kõhunäärmepõletiku puhul
väetist, mis soodustab tugevate okste moodustumist. Kasvule mõjub hästi ka esimestel aastatel õite eemaldumine. Noort istandust võib olla vajalik rohida 1-2 korda ja seda ka kilega kasvatamisel. Kilepeenra vahelise maa-ala võib multšida saepuruga. Võib ka peenardevahelise maa-ala lasta rohtu kasvada ja hooldada seda hiljem niitmisega. Reavahedes ei ole soovitatav kasutada herbitsiide. Reavahedesse ei sobi valge ristik, mis levib kilele ja varjutab noored taimed. Mustikataimedele on oluline kevadine väetamine, sest sellest sõltub tema kasv. Hilisem väetamine suve teisel poolel vähendab taime külmakindlust. Kile- või orgaaniliste multšide istandustes on otstarbekas teha ainult kastmisväetamist(niisutussüsteemi või kastmisega), sest see mõjub taimedele kiiremini. Lämmastikku sisaldava lahusega kastetakse 3-4 korda 10 päevaste vahedega kuni juunikuu lõpuni. Kandeealise istandiku hooldamine Mustikaistanduse kandeea algus on 3. või 4
Seemnetega paljuneb ta harva ja seda siis, kui mõni lind on marja ära söönud ja tema väljaheited satuvad seemnete arenguks sobivasse kohta. Hoopis sagedam on mustikal vegetatiivne paljunemine. Emastaimel tekivad mulla sees roomavad võsundid. Need otsivad endale sobiva koha, kasvatavad lisajuured alla ja maapinnale kerkibki uus põõsas. Nii tekkinud taimede eluiga on tavaliselt kuni kümme aastat. Selle aja jooksul annavad nad aga alguse juba hulgale uutele mustikataimedele. (http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html) 2.5 Mesimurakas (Rubus arcticus) Mesimurakat tunnevad ilmselt vähesed. Kes on nime kuulnud, need peavad teda ilmselt rabamuraka teiseks nimeks. See oht on seda suurem, et mesimuraka laialt levinud nimi ongi soomurakas. Mesimurakat pole inimesed näinud seetõttu, et Eestis on tal väga üksikud leiukohad. Peamiselt kasvab see liik meist põhja pool
annaabi.ee 
