, kellest jõud üle käib SINIKAS Vaccinum uliginosum · marjad on kasutatavad nii keedistena kui mahlade, mooside ja kompottidena · leiab tarvitamist ka veinitööstuses · kuulub mustikaliste sugukonda, · perekonda mustikas pole mürgine, kuid rohkel tarbimisel võib mõnedel · mitmeaastane ühekojaline inimestel põhjustada suvehaljas puittaim, iiveldust ja joobetunde kääbuspõõsas tekkimist · kõrgus 0,3...0,7 (1,2) m · on niiskuselembene, · kasvab rabade ja siirdesoode kasvab vaid happelisel
Ensüümid töötlevad need ümber vitamiin A-ks ja teised metaboliidid pakitakse külomikronidesse ehk lipoproteiinikerakestesse. Karotenoidid ja nende metaboliidid transporditakse maksa, kus nad laetakse sobivatele transportijatele ning viiakse organismi kudedesse laiali. Näiteks Luteiin ja (6) zeaksantiin viiakse silma võrkkesta. 4. MUSTIKAS 4.1 Üldiseloomustus Ladina keelne nimetus harilikul mustikal on Vaccinium myrtillus. Mustikaliste sugukonda kuuluv puhmastaim kasvab Euroopas ja Põhja-Ameerikas, Siberis. Ravieesmärgil kasutatakse nii marju kui ka lehti. Mustika marjad sisaldavad tanniine ja punakasvioletset värvust andvaid antotsüaan ühendid. Antotsüaane seostatakse nägemist parandava toimega. Eriti peetakse mustikat heaks toiduaineks, mis parandab pimedas nägemist. Selline mõju on ainult marjadel, mitte lehtedes. Harilik mustikas on põletikuvastane ning aitab seedesüsteemi korrastada.
annaabi.ee 
