marjad ja juulikuus võime heades mustikametsades alati marjulisi kohata. Mustikamarjadel on palju kasutus võimalusi. Neist võib teha moosi, mahla, kisselli või kompotti. Kõige kasulikumad on aga värsked mustikad. Neid süüakse sageli koos suhkru ja piimaga. Marju võib ka kuivatada. Töödeldud ja kuivatatud marju kasutatakse ravimina. Lehti tuleb korjata õitsemise ajal, sest siis on neil suurem ravitoime. Lehtedest valmistatud keedist on kasulik tarvitada suhkruhaiguse korral, mustikalehtedes sisalduvad ained alandavad suhkrutaset veres ja uriinis. Mustikalehti kasutatakse ka välispidisete salvide ja kompresside valmistamiseks. Mustikas parandab ainevahetust, nägemisteravust ja silma võrkkesta verevarustust. Värske mustikaga on ravitud maksa ja sapihädasid, soolepõletikke ja maohaavu. Väga hästi mõjub mustikas aga seedehäirete korral. Kõhukinnisuse korral on soovitav värskeid marju süüa 400-600 g päevas, kõhulahtisuse
karotenoide, bioflavonoide, fenoole, eeterlikke õlisid jm. Mineraalainetest on ülekaalus kaalium, kroom, mangaan ja raud. Mustika varred ja lehed sisaldavad glükosiid neomürtilliini, mis toimib organismis kui taimne insuliin. Seega on nad vere suhkrusisaldust reguleeriva ja kudesid taastava toimega. Mustikad on parkiva, roiskumis- ja mikroobidevastase toimega. Suure raviväärtusega on ka mustikalehed ja varred. Neis on lisaks marjades olevatele toit- ja raviainetele veel arbutiini. Mustikalehtedes on tunduvalt rohkem C-vitamiini ja neomürtilliini kui marjades. Kuna mustikad on suurepärased antioksüdandid, on oluline neid süüa kestva tervise nimel, vananemisega seotud füüsiliste muutuste ja krooniliste haiguste tõrjumiseks. Eriti peaksid sööma mustikaid need inimesed, kellel on probleeme kas veresoonkonnaga, suhkrutõvega kergemal kujul, silmadega, põletikega kuseteedes või sooltes. Mustikatest saab vaimustavaid pirukaid, siirupit ja moosi ning likööre
annaabi.ee 
