Metsise maapinnale kaabitud pesas võib olla 4–11 kreemikat muna. Pojad kooruvad juunis ning on võimelised juba nädala vanustena lendu tõusma. Toitumine Metsis sööb talvepoolaastal peamiselt männiokkaid, aga ka erinevate puude ja põõsaste pungi. Suvel laieneb dieet oluliselt valgurikkamate lehtede (näiteks haab ja paju) ning võrsete poole. Metsiste pesakondi võib kõige sagedamini kohata mustika kasvukohtades, kus pojad toituvad esialgu mustikalehtedel elavatest putukavastsetest, hiljem ka mustika lehtedest ja marjadest. Koredada toidu seedimise hõlbustamiseks, on metsisel tarvis neelata väiksemaid kivikesi- gastroliite. Selle kombe tõttu võib metsiseid sageli kohata kruusateedel. Kaitse Kunagi tavalise metsise arvukus hakkas Eestis oluliselt vähenema XIX sajandil, mil liik suri välja näiteks Saaremaal. Langus jätkus XX sajandil – loenduste andmetel vähenes metsise
Marjades olev bensoehape tõttu säiliv hästi, bakterisiidne toime. Kasutamine marjades mahla. Värskete marjade, mahla, ka morsi ja siirupi kaustamine aitab ära hoida neerukivide tekkimist, tugevdab kõhunäärme talitust. Jõhvikamahl ka koos meega on hea angiini ja bronhiidi ravim. * Mustikas; Droog viljad ja lehed. Toime eripära viljades leiduvate ühendite ja suure tanniinide sisalduse koosmõju tõttu seedetegevust korrastav ja põletikuvastane. Mustikalehtedel on väga iseloomulik toimete kombinatsioon, mida pole teistel meie ravimtaimedel leitud. Marjadega sarnane toime on lehtedel nõrgem, kuid lisaks aitavad reguleerida vere suhkrusisalduse taset. Mustikad võivad suurendada nägemisteravust ja omavad vähivastast toimet. Kasutamisvõimalused marju saab kasutada vesitõmmisena. Värskeid marju, hoidiseid, jooki, kisselli ja kompotti soovitatakse kõhuhädade puhul. Lehtedest valmistatud vesitõmmist juuakse vere suhkrusisalduse reguleerimiseks
annaabi.ee 
