Kui meloodia ja harmoonia, on keerulisem ja tsiviliseeritud. Kuidas õnnestub vältida vahetud ja kiiret naudingut, näitab kultuuri küpsust, nö. Kultuuris midagi muud kui vahetu nauding, (MIS ON HALB). RÜTM VAHETU FÜÜSILINE. RÜTM PEAB OLEMA MASKEERITUD. Kogu primitivsuse käsitlus oma olemuselt rassistlik, imetlev rassism. Tänapäevane muusikakultuur ehitatud üles Afroameerika kultuuri väärtustele. N.K. Cole ja Hendrix. Etnilisi joooni rõhutamata, sulad kultuuri üldisemalt. Mustanahalisuse jooni hakati liialdama valges kultuuris. 20ndatel aastatel jazzis 50ndatel rokis. Valgete ootus, et oleks liialdatult neegrid. Karikatuurne protsess. 60ndate lõpus, nietchelikud impulsid, mustanahaliste kultuur. 11.11.10 Robert Johnsson, hinge müüs saatanale. Annad hinge ära, vastu saad kõikvõimsuse. Partituuris ei ole võimalik kirja panna. L
kehalise naudingu edasi lükata. Õpime oma naudinguid edasi lükkama, rütm ei varja seda. Adorno kirjutab rütmikuulekast tüübist. Rõhutas, et ei räägi rütmist muusikalises kontekstis, vaid toorest füüsilisest mõjust argipäevas. Lihtne ja rütmiline muusika on midagi madalat. Oleme kaotanud teatud loomulikud suhted kehaga. Räägitakse bluusimuusikutest, kelle muusikast valged tegid lahjema versiooni. Samal ajal esines vastupidine. Muusikud pidid läbi tegema testi oma mustanahalisuse tõestamiseks ja muutuma metsikumaks kui nad tegelikult olid. Nad pidid liialdama, muutma end karikatuursemaks, sest see oli see, mida valge publik soovis. Kolonistlik hoiak mustanahaliste suhtes, hoiab musta kultuuri nö maitsestatuna, nii nagu valgetele meeldib. Mustanahaliste muusikale omistati rohkem seksuaalsust, mis tuleb toorusest ja füüsilisusest. Tahumatu energeetika samastamine seksuaalsusega. Rokkbändid võtsid selle aspekti üle ja lisasid jõhkruse. Instinktide väljatoomine.