Järvekonn Rana ridibunda Pallas Laura Kaseküli Kehamõõtmed ja välimus kehapikkus isastel kuni 12, emastel kuni 14 cm seljalt roheline, oliivjas või tumepruun, kaetud mustade või tumedate laikudega. Kõht on hallikas või kollakas, samuti mustalaiguline. Levik Eestis ja maailmas On levinud kogu Kagu- ja Kesk-Euroopas. Skandinaavias vaid Edela-Soomes. Eestis on leitud vaid mõnel korral Lõuna-Eestist. Elupaik ja -viis Järvekonn veedab kogu elu veekogus või selle vahetus läheduses (kaldataimestikus). Eelistab suuremaid taimestikurohkeid järvesid ja jõekääre. On aktiivsed nii öösel kui päeval. Talvel on talveunes veekogu põhjamudas, kallaste all või veetaimede vahel.
Koerte sugupuu Eesti hagijas Hakati aretama 1947. a. NSV Liidu Rahvamajanduse ministeeriumi otsusel Tõug kinnitati 1954. a Esivanemate seas on vene poola hagijaid, foxhaounde, taksikoeri, beagleid, šveitsi, lutserni ja berni hagijaid Eesti hagija välimus Keskmist kasvu tugev-kuiva kehaehitusega Luustik tugev, lihastik hästi arenenud Temperamendilt tasakaalukas liikuv Ülekaalus on mustalaiguline kõrbpiiridega värvus, laikude suurus pole piiratud Turjakõrgus isastel 45-52 cm, emastel 3cm madalam Suurimad koeratõud Iiri hundikoer (71/79) Taani dogi (71-81/76-86) Anatoolia karjakoer (71-79/74-81) Berhardiin (70-90) Leonberger (65-75/71-80 Newfoundland (68/75) Prantsuse mastiff (58-66/60-69) Prantsuse mastiff Anatoolia karjakoer Taani dogi Väikseimad koeratõud Chihuahua (15-23)
REFERAAT Järvekonn Järvekonn on konlaste sugukonda kuuluv kahepaikne. Järvekonn on Eestis päriskonnadest (ja üldse kogu sealsetest kahepaiksetest) ainus võõrliik. Järvekonn on suurt kasvu (kehapikkus isastel kuni 12, emastel kuni 14 cm), seljalt roheline, oliivjas või tumepruun, kaetud mustade või tumedate laikudega. Kõht on hallikas või kollakas, samuti mustalaiguline. Järvekonn viibib peamiselt vees, ta püüab toitu enamasti kaldaäärses taimestikus. Saagiks langevad peamiselt putukad ja vähilaadsed, kuid suurte mõõtmete tõttu saavad järvekonnad jagu ka kalamaimudest, konnapoegadest ja -kullestest, karihiirtest ja veelindude poegadest, kui siiski moodustavad selgroogsed väikese osa toidust. Vees olles lebavad konnad liikumatult veepinnal või ujuvad laisalt. Järvekonnad tegutsevad nii öösel
leidub arvukalt väikesi tumedaid plekke. Teda võib tegutsemas näha vaid öösiti, päeval peidab ta end niiskesse pinnasesse või kivide alla. ta peamiselt rannikualasid, taludes vabalt ka riim- ning soolast vett. Eestis leidub kõret. Ladina keelne nimetus Bufo viridis Järvekonn Järvekonn on suurt kasvu (kehapikkus isastel kuni 12, emastel kuni 14 cm), seljalt roheline, oliivjas või tumepruun, kaetud mustade või tumedate laikudega. Kõht on hallikas või kollakas, samuti mustalaiguline. Järvekonna elu on tihedalt seotud veega. Seal veedab ta kogu oma elu, väljudes kaugemale maismaale vaid niiskete ja soojade ilmadega. Ehkki järvekonn viibib peamiselt vees, püüab ta toitu enamasti kaldaäärses taimestikus. Ladina keelne nimetus Pelobates fuscus Mudakonn Mudakonn on suhteliselt väike (kehapikkus kuni 8 cm) kirev konn, kelle selg on kollakaspruun või helehall, kaetud punaste täppide ja tumepruunide laikudega, kuid kõhualune on ühtlaselt hele
omast, kus akitasid ristati matagi-akitadega, et taasluua esialgne puhas tõug. -8- VEAD : Iga kõrvalekalle eelnimetatud punktidest tuleb veaks lugeda ja selle aste sõltub otseselt kõrvalekalde ulatusest. Emasetüüpi isased, isasetüüpi emased. Kitsas või teravnev pea. Iga puuduv hammas (peale 2 alumise P1 ja/või M3). Sinise- või mustalaiguline keel. Heledad silmad. Lühike saba. Sisse- või väljapoole pöörduvad küünarnukid. Igasugune viide kaelusele või karvanarmastele. Kartlikkus või tigedus. RASKED VEAD : Puudulik substants. Kerge luustik. DISKVALIFITSEERIVAD VEAD : Agressiivsusvõi arglikkus. Täiesti pigmenteerumata ninapeegel. Pigmenteerumata
Veekonn III Veekonnad on meie silmapaistvaimad kahepaiksed - nad on salatirohelised või sidrunkollased, mustade laikude ja 3 kollase pikitriibuga seljal. Veekonna kõhualune on valge või kollakalaiguline. Järvekonn III Järvekonn on suurt kasvu (kehapikkus isastel kuni 12, emastel kuni 14 cm), seljalt roheline, oliivjas või tumepruun, kaetud mustade või tumedate suuremate laikudega, 1 kollane pikitriip. Kõht on hallikas või kollakas, samuti mustalaiguline. Rabakonn III Rabakonn on pisike, 5...7 cm pikkune konn, kes kuuludes nn. pruunide konnade hulka, on värvuselt pruun või hallikas, tumedate laikude või täppidega. Pulmade ajal värvuvad isaskonnad üleni hõbejassinisteks, nende esimestele varvastele kasvavad tumedad karedad pulmatüükad Rohukonn III värvuselt pigem pruun kui roheline. Kontrastsem kui rabakonn. Ta on suhteliselt suurte mõõtmetega - kehapikkus võib ulatud kuni 10 cm-ni. Meie teisest pruunist konnast - rabakonnast -
Isasloomadele kasvavad pulmadeks eesjalgade esimesele varbale tumedad paksendid - pulmatüükad. Üldjoontes sarnaneb tiigikonna eluviis, sigimine ja areng veekonna eluga. Täpsed andmed tiigikonna kohta Eestis puuduvad. Tiigikonn on looduskaitse all. Järvekonn Järvekonn on suurt kasvu (kehapikkus isastel kuni 12, emastel kuni 14 cm), seljalt roheline, oliivjas või tumepruun, kaetud mustade või tumedate laikudega. Kõht on hallikas või kollakas, samuti mustalaiguline. Järvekonna elu on tihedalt seotud veega. Seal veedab ta kogu oma elu, väljudes kaugemale maismaale vaid niiskete ja soojade ilmadega. Elupaikadeks on järvekonnadele suuremad taimestikurikkad järved või vaiksed jõekäärud. Ehkki järvekonn viibib peamiselt vees, püüab ta toitu enamasti kaldaäärses taimestikus. Saagiks langevad peamiselt putukad ja vähilaadsed, kuid suurte mõõtmete tõttu saavad järvekonnad jagu ka kalamaimudest, konnapoegadest ja
standardi kirjelduse, hindas koeri jahikatsetel ning ülevaatusel. 27. detsembril 1954.a. kinnitas NSVL Pllumajanduse Ministeeriumi Looduskaitsealade ja Jahimajanduse Peavalitsus uue tu - "Eesti hagijas". Eesti Kennelliit kinnitas Eesti hagija tustandardi 4. 06. 1998.a. ning alustati tööd tu tunnustamiseks FCI poolt. Eesti hagijas on keskmist kasvu, tugeva ja kuiva kehaehitusega. Turja krgus on isastel 45-52 cm, emastel 3 cm madalam. Ülekaalus on mustalaiguline krbpiirdega värvus (kolmevärviline). Lubatud on ka halli, punase, ja kollaselaiguline ning must karvkate, kusjuures koon ja käpad on valged. Jaapani chin e jaapani spaniel Ta on koer, kes pole üldsegi koera moodi, vaid sarnaneb pigem imperaatori aia kaunite lilledega. Jaapanlased on teda iidsetest aegadest peale pidanud kige püha ja imelise kehastuseks. Vimatu on lpuni mista lilli, merd ja päikest, vimatu on lpuni tunda Idamaa loodust ja tusva päikese maa rahvast,
annaabi.ee 
