Juhan Liivi looming
Ta näeb kõiki neid tegelikke hädasi ja
painavaid probleeme, mis 19. Saj lõpp Eestile kaasa tõi.
,,Eile nägin ma Eestimaad" - ...nägin hurtsikuid, saunasid, lagund talumajasid.
,,Must lagi on meie toal"- ... must lagi on meie toal ja meri ajal ka: ta nagu
ahelais väänleb, kui tema saaks kõnelda!
Läbi musta mure ja kahtluste usub poeet siiski, et see maa ja rahvas peab püsima
ning tuleb parem tulevik.
,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa..."
,,Oh sa mustakuuene rahvas"- ... ükskord tunned, et eluvägi su sees, ükskord
tunned, et elav on eesti mees (-väljendab usku, et kord saabub vabadusepäev).
,,Kas ma Eestit unes nägin"- ... nägin laineid laevu täis, nägin viljarikast randa,
murehõlm ta ümber käis.
Kodumaa saatus ühineb luuletaja tunnetuses ta enda raske saatusega. Hingelist
ühtekuuluvust ja ustavust väljendab võrdpilt kõigist ohtudest hoolimata visalt
oma kodu poole lendavast mesilinnust.
,,Ta lendab mesipuu poole"- ..