- aretusloomade valikul on põhitähelepanu jalgade, sõrgatsi ja sõrgade tugevusel. - kõige suurema piima-, piimavalgu- ja piima rasva toodanguga lehm EHF aretus - Algab 1838. a., kui Põhja-Eesti mõisatesse hakati imprtima friisi tõugu veiseid Hollandist, hiljem Saksamaalt - Hollandi-friisi tõugu lehmad paistsid silma suure piimaanni poolest,nad olid ka kehamassilt suhteliselt suured(kaalusid 500kg ja enam), madalajalgsed laia kompaktse kehaga. -1975.a. hakati mustakirjut tõugu parandama USA ja Kanada mustakirjude holsteinidega, mis on maailma tunnustatuim piimaveisetõug. NL ajal toodi meile ka Saksamaalt. Selat saadud tõumaterjal ei olnud siiski nii väärtuslik kui USA-st pärinevad holstinid, kuid soodne mõju meie eesti mustakirju tõule neil siiski oli. - Tänaseks on Eestis kõik mustaikrjud veised 100% holsteini- veresed. 1998.a. nimetatigi tõug ümber eesti holsteiniks. Piimatootmine
parandada eesti punast karja. Nimetatud kombineeritud tõugusid aretatakse piimatoodangu suurendamise suunas ja nii kehaehituselt kui toodangutüübilt sarnanevad nad tänapäeval piimatõugu veistele Piimaveisetõud Hollandi tõug ... - on saadud puhasaretuse teel1 mitmesaja aasta pikkuse töö tulemusena. Loomad on musta- valgekirjud. Hollandi tõugu on kasutatud peaaegu kõikide kohalike mustakirjude tõugude kujundajana. Sellisel juhul on Hollandist toodud mustakirjut karja ristatud kohaliku aborigeense karjaga ning ristanditest on kujundatud uus hollandi ja aborigeense karja vahepeal paiknev tõug, mida on püütud kujundada selliseks, et tema jõudlusvõime oleks võrreldav hollandi tõu jõudlusvõimega ja kliimaga kohanemine oleks lähedane aborigeensele karjale. Hollandi tõug (nim. ka holsten-friisi, holsteni ja friisi tõuks) koos eelnimetatud sugulastõugudega on kõige levinum piimaveisetõug maailmas.
ristamisega aga (ristamine ainult ühe põlvkonna kestel) muutub geenisagedus vähem ja seda püütakse valiku abil piirata ainult mõne alleelipaariga (ainult mõne soovitud tunnusega). Puhasaretuses võib immigratsioonina vaadelda sugulastõu esindajate või sama tõu loomade importi teistest riikidest või teistest piirkondadest (autbriiding). Nii võib immigratsiooniks lugeda taani punast ja hollandi mustakirjut tõugu veiste importi Eesti vabariiki vastavalt eesti punase ja eesti mustakirju tõu piimaproduktiivsuse parandamise eesmärgil. Immigratsioonina võib vaadelda ka intensiivset tõuloomade müüki mõnest väljapaistvate jõudlusomadustega karjast antud piirkonna teistesse karjadesse. 4.3 Valik ehk selektsioon Valik on üheks efektiivsemaks geenisagedust mõjutavaks faktoriks. Ainult siis, kui kõikidel isenditel
et sotsialistlikud kohustused täita. Pärast Stalini surma hirmufoon vähenes ning tehase- ja kolhoosijuhid said julgust ise otsuseid langetada. Selle tagajärjel hakkasid Eesti kolhoosid suurest viletsusest välja rabelema. 28. Tõuhobuste ja tõuveiste laadaga lõppes vabariiklik hobuse- ja karjakasvatajate päev Toris (ETA: 1961). 2 Kõrgeim preemia määrati eesti mustakirjut tõugu lehmale Kilk Vändra katsejaamast (Ibid, lk 3). Tõuloomad olid sellepärast tähtsad, et taheti võimalikult palju piima välja vedada. Lehmi hinnati selle põhjal, mitu tonni piima nad aasta jooksul andsid. Valitses suur huvi autode ja turvalise liikluskorralduse vastu. Tegeldi probleemiga, kuidas saaks tänavatel liiklemise ohutumaks muuta. Sellele mõeldakse siiamaani ja ei olda ikka veel vastust saanud ja arvatavasti ei saadagi. Raske oli jääda iseendaks suure Nõukogude
Pruun sviits Dzörsi tõug 11 VEISEKASVATUS mustakirju tõug muutunud geneetiliselt üha enam sarnaseks holsteini tõuga. Seepärast kannab eesti mustakirju tõug alates 1998.a. uut nime eesti holstein. Lisaks USA holsteini tõule on eesti mustakirjute veiste aretuses kasutatud ka taani, hollandi ja saksa mustakirjut ning rootsi holsteini ja briti friisi tõugu. Eesti mustakirjute lehmade osatähtsus kogu veiste arvust on pidevalt suurenenud. Kui 1960- ndatel aastatel oli mustakirjuid veiseid 30%, siis 1990-ndatel üle 65% veiste koguarvust. Kui varasematel aastatel peeti kinni nn. tõugude regionaalsusest, oli mustakirjute veiste levikuala peamiselt Põhja-Eestis, Harjumaal ja Raplamaal, aga samuti Järva- ja Virumaal, siis nüüd on mustakirjuid lehmi kõikides maakondades
annaabi.ee 
