aset leida. Arktika merejää sulab (umbes kümme aastat). Gröönimaa jääkilp kaob (umbes 300 aastat). Lääne-Antarktika liustikud kaovad (umbes 300 aastat). Atlandi ookeani termoringlus lakkab, seega jääb seisma ka Golfi hoovus (umbes 100 aastat). Vaikse ookeani piirkonnas hakkavad ilmastikunähtus El Niño ning Lõuna-Ameerika rannikule veelgi kuivemat ilma toov La Niña vahelduma veelgi suurema ebaregulaarsusega (umbes 100 aastat). India mussoonvihmade periood lakkab (umbes aasta). Sahara ja Saheli kõrbete piirkond muutub rohelisemaks/ Lääne-Aafrika mussooniperiood häirub (umbes kümme aastat). Amazonase ürgmetsad kärbuvad (umbes 50 aastat). Põhjapoolkera metsad kärbuvad (umbes 50 aastat).
lumekate. Suureneb talviste tormide ja · udude sagedus. Seoses veetaseme tõusuga · ujutakse osa maismaa-alasid üle. Osad liigid võivad välja surra. · SUUREMAD TAGAJÄRJED! Arktika merejää sulab (umbes · kümne aasta pärast). Gröönimaa jääkilp kaob (umbes · 300 aasta pärast). Lääne-Antarktika liustikud kaovad · (umbes 300 aastat). · Atlandi ookeani termoringlus lakkab, seega jääb seisma ka Golfi hoovus (umbes 100 aasta pärast). · India mussoonvihmade periood lakkab (umbes aasta pärast). Amazonase ürgmetsad kärbuvad · (umbes 50 aasta pärast). Põhjapoolkera metsad kärbuvad · (umbes 50 aastata pärast). KASUTATUD KIRJANDUS! http://maakond.blogspot.com/2007/01/ · globaalne-soojenemine-ja- kliimamuutused.html http://et.wikipedia.org/wiki/K · %C3%B5rbestumine http://et.wikipedia.org/wiki/Torm · http://et.wikipedia.org/wiki/Kliimamuutu · s
pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid. Puude arvukus sõltub põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest. ASEND JA KLIIMA. Savann jääb vihma- ja ekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele. Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. Savannides on mussoonkliima. Aasta jaguneb seal kaheks võrdse pikkusega aastaajaks- niiskeks ja kuivaks. Savannide kliimat mõjutavad mussoonid. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis jätavad miljoneid inimesi peavarjuta ja hävitavad põldudel toiduvilja. Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. TAIMESTIK. Taimkattes valitsevad kõikjal 1-2meetri kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik, mis kasutab ära kogu sajuperioodil mulda imbunud niiskuse ja aitab üle elada ajutise põuaperioodi. Levinud on palmid, akaatsiad, pudelpuud
Savanni tunnused: 1) väga suured tasandikud; 2) kaetud rohttaimedega, mida ilmestavad üksikud puud. Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie või karjakasvatuse tagajärjel. Asend Savann on välja kujunenud umbes 10. ja 20. laiuskraadide vahel. Kliima Savannides on mussoonkliima. Aasta jaguneb kaheks pikaks aastaajaks niiskeks ja kuivaks. Suved on vihmased ja talved kuivad. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis hävitavad põldudel vilja ning jätavad inimesed peavarjuta. Mullastik Savannides on viljakad punakaspruunid ferralliit mullad. Pika kuivamisperioodi tulemusena muutub seal pinnas väga kuivaks ja kõvaks. Tugevad vihma valingud kulutavad maapinda. Taimestik
* Tasandiku jõgi, 5-6 kuud on lumevangis ja väikese äravooluga *2-3 kuud on kõrge veeseis 2)Niilus * Saab alguse mäestikust * Läbib mitut kliimavöödet * Voolab kesk- ja alamjooksul tasandikul * Toitub peamiselt sademetest 3)Ganges * Asub mussoonkliimaga alal * Toitub peamiselt sademetest * Toitub ka mäestikes lume sulamisest * Suvel ja sügisel on kõrge veeseis mussoonvihmade tõttu, mis võib põhjustada üleujutusi * Talvel on madalvesi 5. Jõgede vooluhulga reguleerimine. Miks seda tehakse? Selle mõjud keskkonnale Näiteks, et elektrienergiat toota. Rajades hüdruelekrtijaamu. Vee-energia hind on madal ja hüdroelektrijaama ehitamine on kallis. Neide ehitamine on mõtekas vee rikastele või suure languga jõgedele. Ära vooluühtlustamiseks on vaja rajada tamm, mis toob kaasa suuri muutusi jõgede veereziimile: 1)takistavad settee edasi kandumist.
Erinevused võivad olla tingitud ka jõgede geograafilisest asendist. Piirkondades, kus esineb kaks suurveeperioodi, jääb nende vahele tavaliselt ka kaks madalveeperioodi. Suurvesi esineb kevadel ja suvel. Kevadel siis, kui jõe suurim toiteallikas on sulanud lumevesi. Suvel siis, kui jõgi asub suurematel laiustel, kui jõgi algab kõrgmäestikust, kui jõgi toitub liustikuveest või kui jõgi asub mussoonkliimaga alal ja on mussoonvihmade periood. Madalvesi esineb suvel ja talvel. Suvel siis, kui sademetehulk väheneb ja auramine suureneb kõrgema temperatuuri tõttu või kui jõgede põhiliseks toiteallikaks on põhjavesi + vihmavesi. Talvel siis, kui maapinna külmumisega kaasneb pindmise toitumise ajutine lakkamine, siis on jõe ainsaks toiteallikas põhjavesi. Tulvad põhjustavad veetaseme lühiajalist järsku ja juhuslikku tõusu. Tulvad esinevad ebakorrapäraselt ja mitte igal aastal
üleujutusi Tigris( Bagdad)kõrbeja poolkõrbevööndi jõgi Algab Türgi kaguosa mägedest, kesk ja alamjooksul voolab Mesopotaamias settelisel tasandikul. Toitub sademetest Lühiajalise kõrge veeseisuga Ülejäänud osa aastast väga vähese veega Ganges algab Gangotri liustikust Himaalajas. · Asub mussoonkliimaga alal · Toitub peamiselt sademetest · Toitub ka mäestikes lume sulamisest · Suvel ja sügisel on kõrge veeseis mussoonvihmade tõttu, mis võib põhjustada üleujutusi · Talvel on madalvesi Huang He ehk Kollane jõgi saab alguse Kunlunist, ülemjooksul voolab läbi Ngoringi ja Gyaringi järve. Suubub Kollasesse merre. Toitub mäestikes lume sulamisest ja sademetest ( mussoonvihmadest) Suvel ja sügisel on kõrge veeseis Talvel on madal veeseis Jenissei on jõgi Venemaal Lääne ja IdaSiberi piiril. · Jenissei on Venemaa veerohkeim jõgi. · Ta toitub peamiselt lume sulamisest
· Et suvel soojeneb manner tugevasti, tekib maismaa kohale madalrõhuala. Ookeanil on samal ajal õhurõhk kõrgem, sest ookean soojeneb aeglaselt. · Suvemussoon puhub ookeanilt mandrile tuues endaga kaasa niiskust ja rohkesti sademeid. · Suvemussooni tagajärjel sajab näiteks Himaalaja mäestiku lõunanõlvadel mõnel pool 12 000 mm (võrdluseks Eestis sajab terve aasta jooksul keskmiselt 500-600 mm). · Kohalikud inimesed on mussoonvihmade perioodilise kordumisega harjunud ja koguvad vihmavett riisipõldude kastmiseks. · Samas võib suvemussoon põhjustada suuri üleujutusi, mis on eriti katastroofilised madalatel rannikualadel (näiteks Bangladeshis Gangese ja Brahmaputra jõgede suudmealadel). · Talvemussooni ajal kujuneb mandri kohal kõrgrõhuala (manner talvel külmem kui ookean) ja tuul pöördub mandrilt ookeanile. Ilm on kuiv. 2. PARASVÖÖ ÕHURINGLUS (45º-60º PIIRKONNAS)
Indias, Brasiilias (kampo). 1. ASEND JA KLIIMA Savann jääb vihma- ja ekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele, lähis- ekvatoriaalsesse kliimavöötmesse umbes 10.ja 20.laiuskraadide vahemikku. Enamik savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. Savannis on mussoonkliima. Aasta jaguneb kaheks võrdse pikkusega aastaajaks-niiskeks ja kuivaks. Savanni kliimat mõjutavad mussoonid. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis jätavad paljud inimesed peavarjuta ning hävitavad põldudel toiduvilja. Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas, vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. 2. MULLASTIK & TAIMESTIK 2.1 MULLASTIK Põhiliselt on savannis ferraliitmullad. Kivimite murenemine toimub peamiselt keemilise murenemise tagajärjel. Niiskel aastaajal katab neid vesi, kuival aastaajal kuivavad mullad ära
väljaselgitamine. Uuringus osalesid lisaks ekspertidele ka kohalikud elanikud, kelle jaoks oli kuus aastat kestnud projekt oluliseks sissetuleku allikaks. Uuringu käigus koguti nii kohalike elanike tähelepanekuid järvede tekkimisest ja saabuva üleujutuse ohumärkidest, kui ka geoloogilisi ning bioloogilisi materjale analüüside jaoks, kaartistati järv koos valgalaga. 3.2 Programmi analüüs Järved tekivad liustike sulamise ja mussoonvihmade tagajärjel looduslikesse orgudesse, millel on ees kas looduslik või inimtegevuse tagajärjel moodustunud tamm. Igal aastal lume sulamise ajal tõuseb veetase järves. Kui taseme tõus vastab normaalsele hooajalisele tõusule, suudab loodus järve säilitada st üleliigne vesi voolab üle tammi jõkke tekitades tavapärase suurvee. Sellega on harjunud nii inimesed, kui loomad, kes suudavad toime tulla oma jõududega. Järvede stabiilsemaks muutmisel arvestades
kasutatakse täielikult niisutamiseks, milleta maaviljelus ei ole seal võimalik. Tiibetist algab mitu aasia suurimat jõge: Jangtse, Huanghe, Mekong, Saluen ja Brahmaputra. Kõrgvesi on Lääne- Hiinas jõgedel suvel, kui mäestikes sulavad liustikujää ja lumi. Ida- Hiinat läbivad tiheda võrguna veerohked jõed, sh. Jangtse, Huanghe ja Xijiang oma lisajõgedega; Venemaa piiril voolab Amuur, millesse suubub Sungari. Ida- Hiina jõgede veetase on väga muutlik, suurvesi on suviste mussoonvihmade ajal. Kaitseks üleujutuste eest, niisutamiseks ja laevasõiduks on rajatud rohkesti vesiehitisi (kaldatamme, veehoidlaid, kanaleid). Lääne- Hiinas, eriti Tiibetis, on suhteliselt rohkesti järvi (Lobnor, Kukunor, Namtso), enamik soolaseveelised. Ida- Hiina suurimad järved (Dongtinghu, Poyanghu ja Taihu) paiknevad Jangtse orus. Hiinas on mittu laevatatavad jõge, mille kogupikkus on 557km, neid kasutatakse peamiselt kauba transportimiseks. Pildid Hiina müür Hiina lipp
niisutamiseks, milleta maaviljelus ei ole seal võimalik. Tiibetist algab mitu aasia suurimat jõge: Jangtse, Huanghe, Mekong, Saluen ja Brahmaputra. Kõrgvesi on Lääne Hiinas jõgedel suvel, kui mäestikes sulavad liustikujää ja lumi. Ida Hiinat läbivad tiheda võrguna veerohked jõed, sh. Jangtse, Huanghe ja Xijiang oma lisajõgedega; Venemaa piiril voolab Amuur, millesse suubub Sungari. Ida Hiina jõgede veetase on väga muutlik, suurvesi on suviste mussoonvihmade ajal. Kaitseks üleujutuste eest, niisutamiseks ja laevasõiduks on rajatud rohkesti vesiehitisi (kaldatamme, veehoidlaid, kanaleid). Lääne Hiinas, eriti Tiibetis, on suhteliselt rohkesti järvi (Lobnor, Kukunor, Namtso), enamik soolaseveelised. Ida Hiina suurimad järved (Dongtinghu, Poyanghu ja Taihu) paiknevad Jangtse orus. 5
Üks oli kiilutus kahe kalju vahele, üks maapinnalõhesse, üks oli paisatud puu otsa ja neljas leiti tasaselt maalt. Enim purustanud rahetorm. Juulis 1894 vallandus Saksamaal Münchenis tugev rahetorm, mis kahjustas puid, hooneid ja autosid. Kindlustusfirmadel tuli kinni maksta 500 miljonit USD kahju. Muidugi purustas torm ka kindlustamata ehitisi, kahjude kogusumma ulatus miljardi USD-ni. Enim inimesi koduta jätnud üleujutus. Septembris 1978 tõusid Indias Bengali osariigis mussoonvihmade tõttu jõed üle kallaste ning kohutava üleujutuse tagajärjel kaotas 44 miljonist inimesest kodu 15 miljonit. Seda on kaks korda rohkem, kui on Londoni elanikkond. Uppus 1300 inimest ja 26 687 veist, majanduslik kogukahju oli 11,3 miljonit USD. Võimsaim maad tabanud löök. 30. juunil 1908 leidis Venemaal Podkamennaja Tunguska jõgikonnas aset koletu plahvatus. Ilmselt vabanes selle põhjustanud energia, siis kui 45
Ta toitub peamiselt lume sulamisest. Suurvesi kestab 23 kuud. Jääkate püsib alamjooksul 7, ülemjooksul 5 kuud. 4) Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Asub ekvatoriaalses kliimavöötmes. Toitub peamiselt sademetest. 5) Ganges: Äravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Asub mussoonkliimaga alal. Toitub peamiselt sademetest. Toitub ka mäestikes lume sulamisest. Suvel ja sügisel on kõrge veeseis mussoonvihmade tõttu, mis võib põhjustada üleujutusi.Talvel on madalvesi. 6) Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjooksul. Niilus on maailma pikim jõgi. Saab alguse mäestikust. Läbib mitut kliimavöödet. Voolab kesk- ja alamjooksul tasandikul. Toitub peamiselt sademetest. · Jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme · Jõed kujundavad Maa pinnamoodi
leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Kogu Austraalia ulatuses Kliima Savannis on kaks aastaaega: vihmane ja kuiv. Sademeid suvel palju, talvel vähe. Temeratuurid jäävad aastas keskmiselt 2030 kraadi vahemikku. Kuival aastaajal on sademeid vähe ligikaudu 200 mm, märjal aastaajal seevastu kuni 1000 mm. Taimekasv sõltub eeskätt sademete hulgast. Savannide kliimat mõjutavad mussoonid. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis jätavad miljoneid inimesi peavarjuta ja hävitavad põldudel toiduvilja. Mullastik Vihmade perioodilisus peegeldub ka mullatekkeprotsessis. Vihmaperiooldil (suvel) orgaaniline aine laguneb ja vesi uhub muldi. Kuiva perioodil (talvel) aga mulla mikroorganismide tegevus niiskuse vähesuse tõttu aeglustub ja lopsakas rohttaimestik ei lagune täielikult. Muldadesse ladestub huumus
Mussoon ja passaatkliima(filipiinid) - kliimat kujundab mT ja mE õhumass ekvatoriaalne konvengentsivöönd ja idavoolu lained - temp. 25-30C sademeid palju(kohati üle 2000mm)aga ebaühtlaselt kaasnevad mussooniga Aasia mussoon -eriti selgelt väljakujunenud variant mussoonkliimast kus lisanduvad passaatkliima ja ekvatoiraalse konvergentsivööndi mõjutused. Talvel kuiv suvel äärmiselt sademete rohke(üle 650mm kuus). Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge pisut madalam suvel mussoonvihmade esinemise perioodil. Niiske-kuiv troopikakliima(Timbo, Guinea) - kliimat kujundavad cT mT ja mE ekvatoriaalne konvergentsivöönd,lähistroopilised maksimumid - väga niiske ja väga kuiv aastaaeg (sademeid 500-1000mm) - temperatuurid aastaringselt kõrged 20-30C Kuiv troopikalkiima - kliimat kujundavad cT ja lähistroopilised maksimumid - väga kuum ja kuiv talvel jahedam temp. 40-50C sademeid alla 300 Kuiv lähistroopiline kliima
lõunapoolkeral kagust loode suunas (kagupassaadid). 4. Kuidas tekib Aasia mussoon? Kirjelda erinevusi talvel ja suvel. Aasia mussoon on eriti selgelt väljakujunenud variant mussoonkliimast, kus lisanduvad passaatkliima ja ekvatoriaalse konvergentsivööndi mõjutused ja tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral . Talvel kuiv, suvel äärmiselt sademeterohke (üle 650 mm kuus). Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge, pisut madalam suvel mussoonvihmade esinemise perioodil. 5. Mis on ja kuidas tekib briis? Briis on kohalik tuultesüsteem, mis tekkib aluspinna ebaühtlasest soojenemisest ja jahtumisest ööpäeva ulatuses. Ebaühtlane soojenemine toob kaasa erinevused õhurõhus ja –tiheduses ning paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga alat madalama rõhuga ala suunas. Iseloomulik on päeval merelt ja öösel maismaalt puhuv tuul. 6. Võrdle tsükloni (e madalrõhkkonna) ja antitsükloni (e kõrgrõhkkonna) mõju ilmale?
kasutatakse täielikult niisutamiseks, milleta maaviljelus ei ole seal võimalik. Tiibetist algab mitu aasia suurimat jõge: Jangtse, Huanghe, Mekong, Saluen ja Brahmaputra. Kõrgvesi on Lääne- Hiinas jõgedel suvel, kui mäestikes sulavad liustikujää ja lumi. Ida- Hiinat läbivad tiheda võrguna veerohked jõed, sh. Jangtse, Huanghe ja Xijiang oma lisajõgedega; Venemaa piiril voolab Amuur, millesse suubub Sungari. Ida- Hiina jõgede veetase on väga muutlik, suurvesi on suviste mussoonvihmade ajal. Kaitseks üleujutuste eest, niisutamiseks ja laevasõiduks on rajatud rohkesti vesiehitisi (kaldatamme, veehoidlaid, kanaleid). Lääne- Hiinas, eriti Tiibetis, on suhteliselt rohkesti järvi (Lobnor, Kukunor, Namtso), enamik soolaseveelised. Ida- Hiina suurimad järved (Dongtinghu, Poyanghu ja Taihu) paiknevad Jangtse orus. Hiinas on mittu laevatatavad jõge, mille kogupikkus on 557km, neid kasutatakse peamiselt kauba transportimiseks. ARENGUTASE
ligi 5 °C. Sademeid palju juunist novembrini, veebruarist aprillini suhteliselt kuiv. Sügiskuudel harilikud üleujutused ja paduvihmad. o Aasia mussoon: eriti selgelt väljakujunenud variant mussoonkliimast, kus lisanduvad passaatkliima ja ekvatoriaalse konvergentsivööndi mõjutused. Talvel kuiv, suvel äärmiselt sademeterohke (üle 650 mm päevas). Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge, pisut madalam suvel mussoonvihmade esinemise perioodil o nt: Kesk- ja Lõuna-Ameerika idarannik, Kariibi mere saared, Kagu-Aasia rannik, Madagaskari idarannik, Indo-Hiina rannik, Filipiinid, Hindustani poolsaare edelarannik, Bangladesh 3. niiske-kuiv troopikakliima (Aw, Cwa): vahemikus 5-20 °NS laiust. Kliimat kujundavad cT, mT ja mE, ekvatoriaalne konvergentsivöönd, lähistroopilised maksimumid. Väga niiske ja väga kuiv aastaaeg, sademeid 500-1000 mm.
jõed Põhja-Ameerikas ja Kirde-Siberis veeseis, mille põhjustab lume ja igikeltsa sulamine Mäestike lume sulamisest toituvad jõed Aasias Suvisel poolaastal kõrge veeseis, sest mägedes sulab lumi; Sõrdarja, Huang He, sademeid väga vähe, talvel madal veeseis Indus Sademetest toituvad jõed mussoonkliimaga aladel Suvisel poolaastal mussoonvihmade tõttu kõrge veeseis , talvel Amazonas, Kongo, madalvesi Mekong, Amuur Kevadisest lume sulamisest ja suvisest Talvine madalvesi, kevadine suurvesi, suvine veeseis sõltub Elbe, Nemunas, Narva sademetest toituvad parasvöötme tasandike sademetest jõed
annaabi.ee 
