kaunitel tasastel kaljudel ja saartel päikest nautida. Kuulsad fjordid asuvad läänerannikul, Norra keskmaa väärib aga külastamist oma ajaloo ja kultuuritraditsioonide tõttu eriti Gudbrandsdaleni org ja Trondheimi linn. Ja siis on veel pärisasukatele saamidele koduks olev Põhja-Norra, kust leiad keskööpäikese ja Euroopa mandri kõige põhjapoolsema tipu Nordkapi Neile, kes soovivad tutvuda puutumata loomastikuga, korraldatakse fotosafarisid näiteks põdra-, muskusveise-, vaala-, kopra- ja kotkasafarisid. Rikka linnustiku tõttu on Norra ka suurepärane koht linnuvaatlusteks. Norras on palju kohti, mis pakuvad võimalust heita pilku hoopis teise ajastu kultuurile ja elustiilile. Norras on palju suurepäraseid kirikuid, suur osa neist ehitatud kivist. Kõige kuulsamad kirikud on loomulikult püstpalkkirikud. Samuti on seal hulgaliselt kindlusi, eriti suuremates linnades. Norras on vähe losse selle sõna
Ida-Norras ja Trøndelagis laiuvad suured metsad, edela- ja põhjarannik aga on täis pikki liivarandu. Norra on jõgede, allikate ja jõuliste koskede maa; tänu nendele on riik saanud tuntuks ka välismaal. 21 rahvusparki annavad loodusesõpradele võimaluse nautida rikkumata loodust. Mäeharjade vahel, eriti riigi lääne- ja põhjaosas, saab näha ka liustike valgeid tippe. Neile, kes soovivad tutvuda puutumata loomastikuga, korraldatakse fotosafarisid – näiteks põdra-, muskusveise-, vaala-, kopra- ja kotkasafarisid. Rikka linnustiku tõttu on Norra ka suurepärane koht linnuvaatlusteks. 11 21. Trollid Troll (norra troll, taani trold) on mitmesuguste inimesesarnaste olendite ühisnimetus skandinaavia mütoloogias. Trollide välimus ja omadused varieeruvad. Troll on kasvult kääbus või hiiglane, iseloomult ohtlik, rumal, samas heatahtlik ja lausa naiivne. Mõnikord on trollidel
Maailmas igal aastal toodetud plastidest umbes kümnendik jõuab lõpuks merre. Sellest 70% vajub põhjale. Ülejäänu jõuab ühel hetkel välja Vaikse ookeani keeristes tekkinud prügisaartesse.2 Krista Taim arvates, igal aastal kilekotid tapavad looduses umbes milion lindu ja looma. Milionid loomad ja linnud surevad kilekotijäätmete ja muu plasti allaneelamise tõttu. 3 Isegi Tallinna loomaaieas kilekottide söömise tõttu on hukkunud kaks muskusveise vasikat. Linnud, kalad, hülged hukkuvad, neelates prahti, mis ujub meres, pidades kileosaid toiduks. Plastikud võivad jääda ka looma makku, täites selle ja tekitades sooltesse haavandeid, mille tõttu loom sureb aeglaselt ja piinarikkalt. Samuti üheks ohuks on kilekotid, mis on kuival maal, kui loomad söövad toidu järele lõhnavaid kilekotte. Tihti loomad ja linnud takerduvad kilesse ja surevad selle tõttu. See oht kasvab ,kuna
Ida-Norras ja Trøndelagis laiuvad suured metsad, edela- ja põhjarannik aga on täis pikki liivarandu. Norra on jõgede, allikate ja jõuliste koskede maa; tänu nendele on riik saanud tuntuks ka välismaal. 21 rahvusparki annavad loodusesõpradele võimaluse nautida rikkumata loodust. Mäeharjade vahel, eriti riigi lääne- ja põhjaosas, saab näha ka liustike valgeid tippe. Neile, kes soovivad tutvuda puutumata loomastikuga, korraldatakse fotosafarisid näiteks põdra-, muskusveise-, vaala-, kopra- ja kotkasafarisid. Rikka linnustiku tõttu on Norra ka suurepärane koht linnuvaatlusteks. 34 KOKKUVÕTE Seda tööd tehes veendusin ma veelgi, et Norra on üks parimaid paiku nii reisimiseks kui ka elamiseks. Sealne mägine maastik ning kõik selle juurde kuuluv peaks hurmama igat inimest oma kaunidusega
21,6%. Norra rahvuslill on harilik kanarbik. Loomad Kvaternaari jooksul kattus Norra ala suurte liustikega vähemalt neli korda. Jäävaheaegadel tõmbusid liustikud tagasi. Norrast on teada vaid üksikud seal viimasel jäävaheajal või viimase jääaja interstadiaalsetel pehmematel perioodidel, kui vähemalt orupõhjad olid jäävabad, elanud imetajate luutükke. Varem elanud imetajate jäänused on jää hiljem minema kandnud või purustanud. Leitud on 20 muskusveise või mammuti jäänust. Kuigi kindlasti on olnud ka põhjapõtru ja teisi Arktika loomi, pole nende jälgi leitud. Mõned teised maismaaloomad, sealhulgas mõned põrnikad, võisid jääajad Põhja- ja Lääne-Norra jäävabadel rannaribadel üle elada, teised rändasid sisse, põhiliselt kagust. Pärast viimast jääaega tulid esimesed sisserändavad maismaaloomad arvatavalt Lõuna-Rootsi ja Taani alalt (Norra ja Taani vahel merd ei olnud).
annaabi.ee 
