Henry VIII Lii Kruusla Temast 28. juuni 1491 28. jaanuar 1547 Kuningas aastatel 1509 1547 Oli Henry VII ja Yorki Elisabethi teine poeg Sai tuntuks tänu oma abielude ja usupoliitikaga Haridus Ta sai hea hariduse Õppis filosoofiat, musitseerimist, maalimist, sõjakunsti ja ka teisi teadmisi Ta oskas lisaks inglise keelel ka ladina, prantsuse ja itaalia keelt Huvitus ka usuasjadest (väga noorelt) Abikaasad Kokku 6 abikaasat Catherine of Aragon (1509 1533) Anne Boleyn (1533 1536) Jane Seymour (1536 1537) Anne of Cleves (1540 Jaanuar Juuli) Kathryn Howard (1540 1542) Katherine Parr (1543 1547) Sõjad Itaalia sõda (15421546)
Sünninimi Peter Gene Hernandez lavanimega Bruno Mars Sündinud 8. oktoober 1985 Honolulu, Hawaii Päritolu Los Angeles, California, Ameerika Ühendriigid Stiil(id): Pop, alternative hip hop, soul, R&B Amet(id) :Laulja-laulukirjutaja, produtsent Pill(id): Vokaal, trummid, kitarr, klaver, bass Aktiivne 2007-... Kasvanud Honolulus muusikute perekonnas, alustas Mars musitseerimist varases eas Olles läbi lapsepõlve esinenud oma kodulinna kontserdipaikades, otsustas ta muusikukarjääriga jätkata ja kolis pärast keskkooli lõpetamist Los Angelesse. Mars hakkas teistele artistidele laule produtseerima. Marsi muusikat on ära märgitud erinevate muusikastiilide ja mõjutuste kaasamise eest, selles on palju elemente erinevatest muusikazanritest. Ta on koostööd teinud erinevates zanristest pärinevate
6. tragöödia- keskne zanr klassikalisel ajastul Ditüramb-koorilüürika laulosega saadetud Dionysose kultusest Dionüüsia-Dionysose loodud muusika dionüüsia on ekstaatiline ja meeleline 7. nimeta kuulsamaid tragöödiakirjanikke V; Aischylos, Sophokles, Euripides 8. Iseloomusta hellenismi ajajärku. V: Muusika muutus iseseisvaks. Võrdlemisi täpne noodikiri oli kasutusel peamiselt muusikaõpetusesja see ei peegeldanud hästi tegelikku musitseerimist, milles oli suur osa improvisatsioonil. 9. Iseloomusta rooma võimu ajajärku V: Lähtus vanakreeka muusikapärandist ega lisanud sellele kuigipalju olulist. Keisririigi ajast on teada mitmeid kitarrivirtuoose. Koguti kokku hiiglaselikke instrumentaalkoosseise ja nende mängus oli ka mitmehäälsuse elemente 10. Kes oli leviit ? V: kutseline muusik, kes mängis templis
hauakambrid, mäekülge raiutud koopad jne. Nekropolid on haudade 'linnakud'. Surnud tuhastati, tuhk paigutati lahkunu portreega urnidesse. Tähtsamate isikute tuhk säilitati sarkofaagides, kus lahkunuid kujutati pooleldi lamavas asendis figuuridena. Kuulsaimad hauakambrite seinamaalid asuvad Tarquina ja Cerveteri nekropolides. Hauakambrid on sageli sisustatud elutoana, mille seintel on kujutatud uksi ja aknaid, hoogsaid tantse, musitseerimist, jahti, kalastamist. Figuurid ja portreed on Kreeka omadest isikupärasemad ja tundeküllasemad (Veji Apolloni figuur). Templid olid kreeka omadega sarnased, kuid proportsioonid erinesid (ruudukujuline kivist ehitis, kolme ukse või pühakojaga ning suure eeskojaga puust ehitis, sambad, keraamilised kaunistused). Rooma tekkis Itaalia aladel 8. sajandil e.Kr, püsimise põhjusteks olid tugev sõjavägi ning kindlad seadused, ka ehitustehnika ja ehitustüübid
Etruskid tuhastasid oma surnuid. Tuhk pandi savist või kivist urni, mille kaanel oli lahkunu portree. Mõjuvõimsate inimeste tuhk säilitati savist sarkofaagides, millel kujutati lahkunud inimest pooleldi lamamas. Sarkofaag on kivist v. metallist kunstiliselt kujutatud monumentaalne kirst. Tõstetud ülakehaga lamav asend oli kombeks Kreeka ja Etruski ülikute pidusöömingutel. Paljudest hauakambritest on leitud seinamaale ja käsitööesemeid. Seinamaalidel näeme kalastamist, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist ja ka hoogsaid tantsijaid. Etruskide skulptuur: Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses Kreeka kunstis. Materjaliks kasutati põletatud savi ja pronksi. *Veji Apollon on üks kuulsam kultuur...keha on massiivne, kohmakas, samm hoogne, jalgadel musklid. Etruskide loomakujud olid väga looduslähedased. *Kapitooliumi emahunt see on emahunt kes imetab Rooma linna asutajaid Romulus ja Remus. Etruskide arhitektuur
sagely kajama paisutatud instrumentaalse reggae´ga. Rahvusvahelist võidukäiku alustas reggae Inglismaalt, kuhu ta oli saabunud koos sisserändajatega Jamaicalt ja Bahamast. 1964. aastal äratas lühiajalist tähelepanu Millie Smalli lauldud "My boy lollipop", mis oligi esimene rahvusvaheline reggae hit. Rida kuulsusi kes olid reggae laadis laule plaadile pannud olid:paul mcartney, Taj Mahal, Eric Clapton. Reggae kroonimata kuninga au kuulus loomulikult Bob Marleyle(1945- 1981), kes alustas musitseerimist kuuekümnendate aastate algusel ühes Kingstoni vaestelinnaosas. Esmese kohaliku menuga singli tegi ta 1962. aastal. Pisut hiljem asutas Marley ansambli The Wailers. Bob Marleyst sai esimene reggaeartist, kes suutis end maksma panna Inglismaal ja vähemal määral ka USA-s. Ta oli ka teistest kõige uuenduslikum, kasutades julgesti elektroonilisi efekte, võttes üle rocki kõlasid. Johnni Nash viis 1968. aastal esimesed reggae laulud USA bestsellerite nimistusse.
Andres Mustonen ja Hortus Musicus Üldinfo ● Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. ● Omal alal üks vanimaid katkematult tänini tegutsevaid ansambleid maailmas. ● Musitseerimist iseloomustab stambivaba, loominguline suhtumine meist ajaliselt ent mitte sisuliselt kaugesse muusikasse. ● Esitatakse muusikat lääne varasest heliloomingust nüüdisautorite teosteni. ● Muusika kannab endas neidsamu väärtusi, mida hinnatakse vanema, tasakaalustatud muusika juures - vormi puhtus ja selgus, harmoonia ja ilu lihtsates asjades. Üldinfo ● Esitatakse gregooriuse koraale, orgaanume, keskaegseid liturgilisi
Instrumentaalmuusikas väljendus monoodiline stiil polüfooniliste laulude ümberseadistamisega soolohäälele lauto saatel. Saade piirdus üsna lihtsate akordidega ning 16.saj arenes sellest välja instrumentaalsoolomäng. *Võrdlen muusikat Renessanssi ja baroki ajastul lk. 163,187. Tüüpiline renessansiajastu muusika pole kontsertlik, st ta pole algselt mõeldud kuulamiseks. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salongilikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. *Mida tähistab sõna "kontsert"? Barokiajastul tähendas kontsert koosmängu. Orkestri koosseisu jagamise alusel eristati kolme tüüpi kontserte: 1) mitmekooriline kontsert 2) concerto grosso 3) soolokontsert. Tänapäeval on kontsert mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel. *Nimeta ja iseloomusta kolme barokiajastul levinud muusikastiili a) kiriklik stiil polüfoonilist kirjastiili jätkati kuid pisut vabamal kujul
Kapiteelidel taimemotiivid. 12) Nimeta näiteid VanaKreeka arhitektuurist! *Ateena Akropol *Poseidoni tempel Paestumis *Zeusi tempel Olümpias. 13) Kirjelda etruskide hauakamberid! Missugune meeleolu seal valitses? Hauakambrites oli palju seinamaale, millest on leitud palju skulptuure ja tarbeesemeid. Sageli olid hauakambrid sisustatud elutoana, mille seintele on kujutatud illusoorseid uksi ja aknaid. Seintel kujutati hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist. Näib nagu tahaks hauakambrite kunst säilitada lahkunute hingede omapärast elukeskkonda. Seal oli nii naudinguid ja rõõme ja nukraid mõtteid ja surmahirmu. 14) Millises arhitektuuriharus saavutasid vanad roomlased silmapaistvaid tulemusi? Too kolm näidet VanaRooma arhitektuurist! Saavutasid edu ilmaliku ehk profaanarhitektuuri alal. Colosseum Roomas, Panteon, Caracella termid, PondduGard.
Operett(e väike ooper)-suur roll on muusikata tekstil,episootidel,dialoogidel, kuhu põimitaks nalju ja satiiri.Ka tantsudel on väga oluline roll. Operett kuulub meelelahutuse kunsti valdkonda.Operett jaguneb: 1)Satiiriline Pariisioperett 2)Meloodiline Viinioperett Franz Schubert(1797-1828) Pani aluse vokaalsetel,-esimene romantiline helilooja Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis . Tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina .Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist .Juba 5-aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima klaverit ja viiulit Looming umbes 600 soololaulu,9 sümfooniat,22 klaverisonaati ,lühipalad klaverile,Klaveripalad neljale käele, 19 ooperit,kirikumuusikat. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. Schuberti laulutsüklid
kõlasid. Kõik mis kätte puutus ja heli tekitas sobis kasutada. Heliallikatena võidi 2 kasutada ka muuks tarbeks valmistatud riistu vibu (keelpillide eelkäija), kaabitsad. Edasi hakati valmistama juba eri liiki instrumente. Loodusrahvaste muusika on näiliselt lihtne: 1-häälne, meloodiad on lihtsad, sageli korduvad, väga suur roll on rütmil. Ometi ei ole korrektne nimetada seesugust musitseerimist või kultuuri ,,algeliseks", nagu ülal toodud eesti entsüklopeedia tsitaadis. Sõna ,,algeline" sisaldab endas hinnangut ja on selgelt taolist kultuuri alavääristav. Tänapäeva maailmas peaks olema juba elementaarseks saanud, et euroopalik kultuur ja valge inimene ei ole ülejäänutest ei ,,parem" ega ,,vägevam". Euroopa kultuur on lihtsalt täiesti teistsugune. Kaugemate regioonide kultuur sisaldab enamasti seesuguseid teadmisi
163, 187) - Renessanss on seotud pigem Madalmaadega, Barokk Euroopaga. Renessanss - ilmalik muusika, barokk - tekkisid erinevad uued žanrid (ooper, solistiline vokaal- ja instrumentaalmuusika, orkestrimuusika). Renessanss - vokaalpolüfoonia, Barokk - polüfooniline muusika. Tüüpiline renessansiajastu muusika pole kontsertlik, st ta pole algselt mõeldud kuulamiseks. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salongilikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Mida tähistab sõna "kontsert"? - Barokiajastul - kiriklik teos häältele ja pillidele, koosmäng. Tänapäeval – mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel. Nimeta ja iseloomusta kolme barokiajastul levinud muusikastiili - a)kiriklik stiil – polüfoonilist kirjastiili jätkati kuid pisut vabamal kujul b)kammerstiil – sooloaariad, duetid, teosed soolopillidele, jätkati 16. saj seltskondliku musitseerimise tavasid
Sündinud nõukogude-aegse isolatsiooni tingimustes leidis grupp entusiaste oma nooruslikud energiad ühendades ja vaid minimaalselt väljastpoolt tulevat abi kasutades (kuivõrd seda lihtsalt eriti polnud võtta) Hortus Musicuse oma tee ja näo. Keskne roll ideede generaatorina ja oli siinjuures Andres Mustonenil. Tema leppimatus kehtiva reziimi, nagu ka muusikas väljakujunenud kivinenud arusaamadega tõukas gruppi avastusretkele senitundmatu Bachi-eelse muusika maailma. Hortuse musitseerimist iseloomustab ennekõike (tihtipeale erinevalt nende Euroopa-kolleegidest) stambivaba, loominguline suhtumine meist ajaliselt, ent mitte sisuliselt kaugesse muusikasse. Sattumata küll otsesesse vastuollu nn. "autentse" või "ajalooliselt informeeritud" musitseerimislaadiga, ei ole Hortus seda kunagi pidanud eesmärgiks omaette. Seetõttu kõlavad Hortuse kontserdid ja salvestused värskelt, arusaadavalt ja jõuliselt - see on tänapäeva inimeste elav muusika.
Ta on kirjutanud muusikat multifilmidele, originaalselt tutvustab noortele jazzi animafilm JazzDazz, mille tegelasteks on paljud jazziajaloo kuulsused. Courtney Pine'l on BBC-s oma raadiosaade Jazz Crusaders jazziajaloost ja tänapäevast, ta annab workshop'e mitte ainult Inglismaal, vaid ka Aasias ja Aafrikas. Courtney Pine'i instrumentaariumis on saksofonid, klarnet, flööt ja klahvpillid. Berkelee kolledzi lõpetanud jazzmuusikute seltskonnas alustas ta musitseerimist ansamblis Dwarf Steps, seejärel liitus Clint Eastwoodi & General Saint reggaebändiga. Paljud tippmuusikud, kelle juures Pine mõnda aega mängis Elvin Jones, Georges Russel ja Art Blakey tahtsid, et Courtney Pine jääks nende bändi, kuid tema jaoks oli tähtsam tegutseda Inglismaal, mitte Ameerikas. Courtney Pine'st sai juba 80-ndate lõpus Inglismaa mainekamaid jazzmuusikuid. Teda kutsuti sageli esinema televisiooni, suurtele kontsertidele, sest tal on haruldane
Muusikateraapia mõte on inimesi aidata ärevuse, paanika ja muude psühholoogiliste probleemidega. 2. Kus saab õppida muusikateraapiat? Muusikateraapiat saab õppida ainult välismaa ülikoolis. 3 1. Muusikateraapia 1.1 Mis on muusikateraapia? Muusikateraapia on maailmas laialt kasutatav teraapiavorm, milles nii muusika kuulamisele põhinevaid meetodeid kui ka vaba, improvisatsioonilist musitseerimist rakendatakse teraapilises suhtes eesmärgipäraselt tervise säilitamiseks või parandamiseks ning ka haiguste või sisemise tasakaalutuse ennetamiseks. Muusika teraapiline kasutamine hõlmab väga laia valdkonda. Muusikateraapiat saab rakendada stressiga toimetuleku parandamisest meeleolu- ja ärevushäirete ning psühhooside ravini, kriisiseisundite leevendamisest enesearendamiseni, vaimsete ja füüsiliste puuetega inimestest koomapatsientideni, enneaegsetest vastsündinutest vanuriteni jne
Katariina ja Henry abielu võimalikuks. 1505. aasta järel ei pidanud Henry VII aga noorte abielu enam poliitiliselt mõttekaks ning hoidis Katariinat sisuliselt pantvangis. Noor Henry ei saanud kuni isa surmani midagi oma kihlatu heaks midagi teha ja nõnda sõlmiti abielu alles aastal 1509. aastal, kui Henry oli isa surma järel troonile tõusnud. Nõnda krooniti Henry ja Katariina üheagselt kuningaks ja kuningannaks. Henry sai väga hea hariduse, õppis filosoofiat, musitseerimist, maalimist, sõjakunsti ja paljudes teistes valdkondades. Ta oskas inglise, ladina, prantsuse ja itaalia keelt. Juba lapsepõlves huvitus ta usuasjadest ja teda õpetasid mitmed tuntud isikud. Esimestel trooniloleku aastatel paistis Henry silma monarhina, kelle õnne tumestasid naise pidevad nürisünnitused ja poeglaste kiire suremine. Alles aastal 1516 sündis tütar Mary, kes jäi elama ning nimetati 1525. aastal walesi printsessiks ehk Inglismaa ajaloo esimeseks naissoost troonipärijaks
Schubert oli sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. 1. Õpinguaastad (1797-1813) Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist ja juba 5-aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima (klaverit ja viiulit). Kaks aastat hiljem kiriku kooriregent (kapellmeister-organist) Michael Holzer õpetab talle kompositsiooni ja orelimängu. Kuid Schubert lapsepõlve kasvatuses puudub professionaalne element ja peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele. Kogu tema
...............................14 7. Lisad..........................................................................................15 2 Sissejuhatus Franz Schubert oli lühinägelik, väikest kasvu, tagasihoidlik ja häbelik, armastas väga ema, isa, vendi ja õdesid. Juba lapsepõlves oli isa teda viinud suure muusika maailma- Haydni, Mozarti ja Beethoveni muusika oli Franzile suurimaks rõõmuks. Tema perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist. Kodus lauldi ja mängiti mitmesuguseid pille. Schubertil oli vanust ainult 11 aastat ja juba ta esines kirikukooris soolosoprani osas. Ei möödunud nädalat, mil kodus poleks korraldatud kontserte. Ta ei saanud oma eluajal peaaegu mitte mingisugust ametlikku tunnustust. 3 Franz Schuberti elu Kogu Schuberti elu möödub linna väikekodanluse tüüpilises miljöös. Ta on esimene suur
Rudini festivalil Pühendus, koos Jaakko Kuusistoga astuti aga üles Tuusulanjärve kammermuusikapäevadel. Ka Kölni filharmoonia suures saalis sai orkester ülipositiivse hinnangu esitades Beethoveni 7.sümfooniat. 2008. aasta novembris käidi koos EFKK ja Tõnu Kaljustega kolmenädalasel kontserdireisil USAs. Tallinna Kammerorkestris mängivad Eesti parimad keelpillimängijad, mistõttu on kvaliteet laitmatu. Tallinna Kammerorkestri kontsertidel kuuleb rutiinivaba nooruslikku musitseerimist. Orkestriga on töötanud dirigendid Juha Kangas ja John Storgårds Soomest, Richard Tognetti Austraaliast, Terje Tonnesen Norrast, Valentin Zhuk ja Daniel Raiskin Hollandist, rääkimata juba meie omadest dirigentidest nagu Eri Klas, Andres Mustonen, Risto Joost, Olari Elts, Paul Mägi, Arvo Volmer, Vello Pähn, Mihkel Kütson, Kristjan Järvi. Olulisel kohal on orkestri kontserdielus koostöö noorte dirigentidega Mikk Murdvee, Mihhail Gertz, Lehari Kaustel.
piirkondade traditsioonidega. Sellest ajast pärinevad ka vanakreeka tähtsaimad muusikateoreetilised tööd. Vanakreeka kultuuri hilisest ajajärgust on teada ka mõnikümmend muusikanäidet. Kreeklased kasutasid kaht erinevat noodikirja: vanem pillimuusika ja hilisem vokaalmuusika jaoks. Võrdlemisi täpne noodikiri oli kasutusel peamiselt muusikaõpetuses ja see ei peegelda kuigi hästi tegelikku suurel osal improviseerimisel põhinevat musitseerimist. ROOMA IMPEERIUMI MUUSIKA lähtus vanakreeka muusikapärandist ega lisanud sellele kuigi palju olulist. Roomlaste levinuim pill oli TIBIA (kreeka aulos või topelt aulos), kreeklastest rohkem kasutati eri tüüpi SARVI, milles võib näha etruskide mõju. KREEKA MUUSIKAÕPETUS. Kreeka helisüsteemis jaguneb oktaav seitsmeks astmeks. Kreeka laade loetakse ülalt alla ning need on järjestatud DOORIA- FRÜÜGIA-LÜÜDIA. Vanakreeka muusikateooria käsitleb helisid selgeis seoseis arvudega
osavad kullassepad-ehted mereline teema looduslähedus terrakota - põletatud savi (enne põletati savi ära, seejärel vooliti kuju) Kunsti mõjutasid Kreeklased, sealt kandus edasi Rooma Hauakambrid: Ümarad, kivist, kupliga palju nekropole Maa-alused Kaljuhauad Hauakambrid olid kaunistatud nagu elutuba (uhkelt), illusioonsed aknad ja uksed Kujutatakse eluolu: rõõmu, musitseerimist, pidustusi Egiptuse kunstiga ühised jooned olemas, kuid siiski elavamad, soojemad, looduslähedasemad Seinamaal oli helge ja väljapeetud Proovisid psühholoogilisust juurde anda Proovisid reaalset olukorda endasi anda Portreedes muskuliivsust, isikuomaduste välja toomine, emotsionaalsus (vastanduvud Kreekale) Surnud tuhastati, urnidesse, kaane peale surnu portree Skulptuuri lemmikmaterjalike terrakota
hakkas Rooma vabariik etruskeid vallutama). Säilinud hauakirjad, mida ei suudeta väga mõista; etruskid olid ennustajad ja preestrid, armastasid täringumänge. Nekropolid surnute linnad hauakambrid ,kuppelhauad., majatalised hauakambrid, mäe sisse raiuti kambreid (surnuid tuhastati tuhk savist või kivist urnidesse). Lahkunute portreed, hauakambrites seinamaalid ja sisustatud toana, illusoorsed uksed ja aknad. Surnutekultus. Etruskite maalid kujutavad hoogsat tantsu, musitseerimist, kalal käimist jne. Portreed ja figuurid on tunde- ja isikupärased. Pronksitöötlemis meistrid tuntuim kuju pronkshunt/emahunt, kes imetab Rooma linna rajajaid Romulust ja Remust. Kujutatakse imelisi loomi kimäär pool inimene, pool lind. Etruskide lemmikmaterjaliks skulptuuris oli põletatud savi. Arhitektuur ümarkaared; templid olid puust ja templialus kivist, ruudu kujulised, hõredamalt paigutatud sambad, kaunistatud keraamiliste kaunistustega
teated muusika raviva toime kasutamisest pärinevad juba 1500 a. e.Kr. Egiptuse papüürustekstidest. Tänapäevasele muusikateraapiale pandi alus aga alles pärast Teist maailmasõda Ameerika Ühendriikides, kust see tänaseks on levinud üle kogu maailma. Eestisse jõudis muusikateraapia 1980ndatel aastatel. Muusikateraapia on teraapiavorm, milles nii muusika kuulamisele põhinevaid meetodeid kui ka vaba, improvisatsioonilist musitseerimist rakendatakse teraapilises suhtes eesmärgipäraselt tervise säilitamiseks või parandamiseks ning ka haiguste või sisemise tasakaalutuse ennetamiseks. Muusika kõnetab igaüht. Muusikateraapiast osa võtmiseks ja sellest kasu saamiseks ei pea inimesel olema eelnevaid muusikalisi oskusi või teadmisi. 4 Muusikateraapia ametlik definitsioon (kinnitatud Ülemaailmse Muusikateraapia Föderatsiooni üldkogul 1996
1509-1547 oli Henry Inglismaa ja Iirimaa kuningas. Henry sai põhiliselt tuntuks oma abielude ja usupoliitikaga, mis olid omavahel väga tihedalt seotud. Samas oli ta ka riigijuhtimise teistes valdkondades suhteliselt edukas, pidas tihti sõdu ning püüdis oma varandust pidevalt kasvatada. Henry oli kõrgelt haritud, oskas paljusid keeli, tegeles musitseerimise ning filosofeerimisega. 2. Henry VIII noorus Henry sai nooruses väga hea hariduse, õppides nii filosoofiat, musitseerimist, maalimist, sõjakunsti ning sai teadmisi ka mitmes teises valdkonnas. Lisaks inglise keelele oskas ta ladina, prantsuse ja itaalia keelt. Juba varajasest noorusest peale huvitus ta sügavalt ka usuasjadest. Lapepõlves oli tema õpetajaks brutaalne ja vägagi ilmaliku eluviisdiga, kuid andekas kirikumees John Skelton, kel oli oma õpilasega sarnaselt ka luuleannet. Noort printsi külastas mitmel korral ka selle aja kuulsaim humanist Rotterdami Erasmus, kes oli
väikekodanluse tüüpilises miljöös · Ta on esimene suur helilooja, kes tegutseb algusest lõpuni täiesti sõltumatult feodaalse õukonna või kiriku teenistusest · Loomingulise iseseisvuse eest pidi ta aga kallilt maksma ja ei saanud oma eluajal peaaegu mingisugust ametlikku tunnustust Õpinguaastad (1797-1813) · Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis · Tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina · Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist · Juba 5-aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima klaverit ja viiulit Õpinguaastad (1797-1813) · 1808. a. asus ta õppima õukonna kinnisesse kooli konvikti · Seal valmistati ette kapelli artiste · Salieri juhtimisel oli see kujunenud pealinna peamiseks muusika õppeasutuseks · Kooli orkestri kaudu tutvub ta Haydni, Mozarti ja Beethoveni sümfoonilise loominguga Kooliõpetaja (1813-1817) · Lõpetanud Konvikti astub Schubert isa
Monteverdi . Ooperis “Orpheus” . → 1620. aastat on loodud esimesed virtuoossed soolosonaadid viiulile basso continuo saatel. Sajandi keskel oli viiulist saanud kammeransamblite ja orkestri peamine meloodiapill. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salongilikku kodus musitseerimist (kammermuusikat), vaid ka orkestrimuusikat . Orkestreid võis kohata eelkõige õukondades ja nende ülesanne oli mängida vastuvõttudel ja ballidel, lossikirikus ja õukonnateatris . Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti suuremate kirikute juures. 18. sajandi algul hakkasid tekkima tudengite ja linnakodanike muusikaühingud;
· Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased Instrumentaalmuusika, tähtsamad instrumentaalvormid 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esile kerkimine ansambli ja soolopillina. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitteainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrie võis kohata eelkõige õukondades ja nende ülesanne oli möngida vastuvõttudel ja ballidel, aga ka lossikirikus ja õukonateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti suuremate kirikute juures. 18. Sajandi algul hakkasid tekkima tudengite jha linnakodanike muusiakühigud ning nendegi juurde kuulus enamasti orkester, mis mängis linna saalides, kohvikutes ja väljakutel.
surnutekultus etruskidele väga tähtsad.Samuti avaldas mõju etruskide templid. 5. Mille poolest erineb etruski tempel vana-kreeka templist? Põhiosas olid templid sarnased kreeka templitega, kuid nende proportsioonid erinesid oluliselt.Templi alus oli peaaegu ruudukujuline.Hoone oli põhiliselt puust.Sambad olid alguses puust, hiljem kivist ja sambaid ai asetada hõredalt. 6. Mida kujutavad etruski hauakambrite seinamaalid? Hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist. 7. Kui enamik etruski skulptuure kujutas mütoloogilisi tegelasi, siis keda kujutati sarkofaagidel ja urnidel? Urnide kaanel oli lahkunu portree.Sarkofaagidel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. 8. Kelle kuulsat pronkskuju säilitatakse Roomas Kapitooliumi Muuseumis? "Kapitooliumi emahunt" 9. Kui vana on legendi järgi Rooma linn? Legendidest lähtuv ajalugu väidab, et Rooma linn asutas 753e.Kr Romulus 6.sajandi lõpul e
Ülesehitus: lisanduvad tegelaskujud ja nende otsene kõne; passiooni ava ja lõpukoor. Bach "Matteuse Passioon" (vähem religioosne, rohkem isiklik, jõuline, rahvalauludele omaste meloodiatega) INSTRUMENTAALMUUSIKA 17.saj pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansambli ja soolopillina (tuntud viiulimeistrid Amati, Stradivari). Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti kirikute juures Sonaat instrumentaalteos, mis koosneb mitmest eri karakteriga lõigust. (eri tüübid: kiriku ja kammersonaat). Kuulsaim helilooja oli Arcangelo Corelli (16531713) Kontsert tavaliselt 3osaline teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri ja soololõigud
Enamik ehitisi, ka templid, olid valmistatud puidust ega ole säilinud. (Roomlaste kirjeldused) Etruski tempel sarnanes Kreeka templiga, aga põhiplaan ruudukujuline hoone oli tõstetud kõrgele puust või kivist alusele hoonel oli lai ja sügav eeskoda 2-3 väikest pühakoda katus toetus harvalt paigutatud sammastele. sambad sarnanesid dooria sammastega, aga olid baasiga friisi asemel rida saviplaate, katus järsk Hauakmbrite seinamaalidel hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist. Näib nagu tahaks hauamabrite kunst säilitada lahkunute hingedele meelepärast elukeskkonda . Elus on naudinguid ja rõõme, aga ka nukraid mõtteid ja surmahirmu. Surmajärgne olek ei pea olema parem ega halvem kui maine elu , vaid sellega võimalikult sarnane. Selline arvamus aitaks seletada etruski kunsti suurt looduslähedust. Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses kreeka kunstis
Rüütlilaul polnud sugugi üksnes meeste kunst, laulikute hulgas oli ka naisi. Ristisõdade ajastul oli õukonnaelu sageli lossidaami õlgadel ning ta ise oli rüütlikultuuri erilise austusega ümbritsetud. Kuulsamad laulikud oli koondunud väljapaistvate aadlidaamide, nagu näiteks Aktivaania Eleonore`I (1122- 1240) või tema tütre hertsoginna Marie de Champagne` i õukonda. Mitmehäälsuse kujunemine Mitmehäälset musitseerimist on tulnud väga paljud suulised muusikakultuurid. Euroopa kunstipärane mitmehäälsus eeldab aga noodikirja kasutamist. Esimese ja teise aastatuhande vahetusel toimus Lääne- Euroopa muusikakultuuris kaks väga olulist murrangut: 1. suulise muusikakultuuri kõrval hakati üha enam kasutama noodikirja 2. ühehäälse laulmise kõrvale ilmus mitmehäälne Mitmehääne noodist laulmine sai Lääne- Euroopa kirikus alguse 11.- 12. sajandil. Sel ajal algas
mitmel erineval tasandil), loomeprotsessi käigus saame tegeleda oma kujutlustega, sest “fantaasia on sild keha ja vaimu vahel” (Lusebrink, 1990);kunsti luues saame kontakti iseendaga ja teistega meie ümber; loomeprotsess võib olla iseeneset stressi alandav ja puhastav kogemus. Seda teraapiavormi võib kasutada lasteaedades ja koolides õpilaste tugisüsteemis, haiglates, hoolde- ja päevakodudes jt institutsioonides. (Loovusteraapia, 2015) 2. Muusikateraapia Improvisatsioonilist musitseerimist rakendatakse teraapilises suhtes eesmärgipäraselt tervise säilitamiseks või parandamiseks ning ka haiguste või sisemise tasakaalutuse ennetamiseks. Muusikateraapiast osa võtmiseks ja sellest kasu saamiseks ei pea inimesel olema eelnevaid muusikalisi oskusi või teadmisi. Tegevused on jõukohased kõikidele. Muusikateraapia protsess annab inimesele võimaluse kuulata ja avastada ennast muusika kaudu.
kohe laule komponeerima. Alles mõni päev hiljem tuli talle sõber meelde ja ta tunnistas "vargusloo" üles. Luuletused on väga laulupärased. Müller ise kahetses, et ta ei oska neid muusikale seada ja avaldas lootust, et kord leidub keegi, kes "avastab sõnades peituvaid viise". Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist ja juba 5- aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima (klaverit ja viiulit). Kaks aastat hiljem kiriku kooriregent (kapellmeister-organist) Michael Holzer õpetab talle kompositsiooni ja orelimängu. Kuid Schubert lapsepõlve kasvatuses puudub professionaalne element ja peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele. Kogu tema hilisemale loomingule annavadki suuna just see
Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. Elulugu Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Schubert oli lühinägelik (magas prillid peas), väikest kasvu, tagasihoidlik ja häbelik ning armastas väga ema, isa, vendi ja õdesid. Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist. Juba lapsepõlves oli isa teda viinud suure muusika maailma- Haydni, Mozarti ja Beethoveni muusika oli Franzile suurimaks rõõmuks. Kodus lauldi ja mängiti mitmesuguseid pille. Ei möödunud nädalat, mil kodus poleks korraldatud kontserte. Juba 5-aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima (klaverit ja viiulit). Kaks aastat hiljem kiriku kooridirigent (kapellmeister-organist) Michael Holzer õpetab talle kompositsiooni ja orelimängu
Ta on esimene suur helilooja, kes tegutseb algusest lõpuni täiesti sõltumatult feodaalse õukonna või kiriku teenistusest. Loomingulise iseseisvuse eest pidi ta aga kallilt maksma ja ei saanud oma eluajal peaaegu mingisugust ametlikku tunnustust. Schuberti elu 1. Õpinguaastad (1797-1813) Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist ja juba 5aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima (klaverit ja viiulit). Kaks aastat hiljem kiriku kooriregent (kapellmeister organist) Michael Holzer õpetab talle kompositsiooni ja orelimängu. Kuid Schubert lapsepõlve kasvatuses puudub professionaalne element ja peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele. Kogu tema hilisemale loomingule annavadki suuna just see
10 9. Kokkuvõte Muusikakooli roll Eesti kultuuris on olnud erinev. Muusikakoolid on kohaliku kultuurielu keskusteks enamikes omavalitsustes. Mitmetes neist, kus aegade segaduses kultuurimajad suleti, ka ainukeseks. Muusikakoolide juures tegutseb üha rohkem kohalikus kultuurielus olulist osa etendavaid kollektiive (orkestrid, ka koorid, jazz-ja bigbandid). Ka annavad sellised kollektiivid võimaluse aktiivset musitseerimist jätkata kooli juba lõpetanud noortel. Nende kollektiivide juhid on enamasti muusikakooli õpetajad. Koolide kontserdid ja esinemised omavalitsuse üritustel edendavad kohalikku kultuurielu ja seega kohalike elanike elukvaliteeti. Tänapäeval on muusika ja muusika õppimine tehtud piisavalt kättesaadav, et olenemata rahakoti paksusest, võib iga inimene seda endale lubada. Tänases Eestis ei sõltu aga muusika õppimine rahast
Vahel pühib ta köögis või rohtaias põllenurgaga silmi õnnelik perekonnaelu on ta niikaugele viinud (Krõõt, Mari Vargamäelt). Ei salli oma mehes, Taavetis, mugavust, minnalaskmist ja hoolimatust. Õige on ta seejuures pealegi, õige ja muretu. (?)Roosi käib seltsimaja laulukooris; koorijuhi arvates on tal haruldane kõrge alt. On seltsimaja kauneim pärl. Need mõned viivud, mis ta seisab märjaks saanud koitanud kummuti kõrval ja kuulab pealt mehe musitseerimist, on ta õnnelik. Teadaanne, et Aiastel tuleb enampakkumine. Käo ja Aiaste vahel käis ammuilma võistlus, kumbki talu tahtis teist üle trumbata. (nagu ,,tõde ja õigus"). Kõik maksab, ka au ja kuulsus. Paul Käo pole kuigi suur viinamees, aga vahel, kui tal vint üle viskab, lõbutseb ta mitu päeva järjest ja joob, nii et küll saab. Sel juhul ei puudu seltskonnast kka kergete elukommetega naised. Ta ei söö võõrast nõust ega joo võõrast kaevust, aga pudeli juures on tal kõik
“rüütellik” suhtumine nõrgemasse sugupoolde. Sellest hoolimata sulgevad järgnevad sajandid naise kitsasse perekonnaringi ning ajalooliselt ei omistata neile mingit olulist tähtsust. Sellest vahepealsest madalseisu perioodist hoolimata on tänaseni püsinud paljud rüütellikud põhitõed ja käitumistavad . Rüütlidaame hakati õpetama väga varajases nooruses. Neile õpetati kombekat käitumist, musitseerimist, ratsutamist, tantsimist ja male mängu. 22 Lisaks eelpool mainitud oskustele pidid daamid täpselt teadma kus asetsevad piirid. Nad pidid teadma isegi seda, et kuhu tohib inimesega suheldes vaadata ja kuhu mitte, millal saab mõõdukast söömisest liialdamine ja kuidas käituda kirikust lahkudes. Kohati tundub, et rüütlidaamid olid kõikvõimsad muinasjutulised kangelannad, keda tegelikult ei eksisteerinudki. Samas eksisteeris keskajal
raiutud tunnelid, mis on kohati avardunud kambriteks, ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. Tähtsamate lahkunute tuhk säilitati kivist või savist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. Hauakambrid on sageli sisustatud elutoana, mille seintel on kujutatud uksi ja aknaid. Seinamaalidel näeme hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist. Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses kreeka kunstis. Etruski templeid pole säilinud, nad olid sarnased kreeka templitega, kuid nende proportsioonid erinesid oluliselt. 19. Milliseid materjale roomlased ehitamiseks kasutasid? Millised uued konstruktsioonid ruumidekatmiseks kasutusele võeti? Kasutusele võeti kaari, kupleid, võlve. Kaart kasutati seintes olevate avade (uste, akende) sildamiseks
1. Fa- keiser 2. Sol- minister 3. La- alamik rahvas 4. Do- riigiasjad 5. Re- Riigi üldolukord · Egiptus- muusika oli piduliku ja väärika iseloomuga ja muutus tänu orjadele elavamaks, kui see enne oli. Egiptuses oli templi(muusika)reform, st et kõrgemates klassides muusika keelati. Tänapäevaks pole Egiptuse muinasaegset muusikat säilinud, alles on vaid pildid, millel kujutatakse musitseerimist. · Kreeka- muusika oli kõrgel tasemel arenenud. Homerose ,,Iliases" rääkis kuulsatest lauljatest, kes kandsid eeposeid ette. Kreekas domineeris koorilaul. Erinevad pillid: · KING- löökpill Hiinas. Koosnes 16 erineva suurusega kiviplaadist, mida mängiti puust haamritega. · Mitm. VILEPILLID- valmistati loomakontidest, mammuti sarvedest ja kihvadest. · VINA- kitarri eelkäija, tekkis Egiptuses. Legendi järgi koosnes surnud kilpkonna
mullaga kaetud hauakünkad. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. Tähtsamate lahkunute tuhk säilitati kivist või savist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. Hauakambrid on sageli sisustatud elutoana, mille seintel on kujutatud uksi ja aknaid. Seinamaalidel näeme hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist. Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses kreeka kunstis. Etruski templeid pole säilinud, nad olid sarnased kreeka templitega, kuid nende proportsioonid erinesid oluliselt. 19. Milliseid materjale roomlased ehitamiseks kasutasid? Millised uued konstruktsioonid ruumidekatmiseks kasutusele võeti? Kasutusele võeti kaari, kupleid, võlve. Kaart kasutati seintes olevate avade (uste, akende) sildamiseks. Kaare
hakkas Rooma vabariik etruskeid vallutama). Säilinud hauakirjad, mida ei suudeta väga mõista; etruskid olid ennustajad ja preestrid, armastasid täringumänge. Nekropolid surnute linnad hauakambrid ,kuppelhauad., majatalised hauakambrid, mäe sisse raiuti kambreid (surnuid tuhastati tuhk savist või kivist urnidesse). Lahkunute portreed, hauakambrites seinamaalid ja sisustatud toana, illusoorsed uksed ja aknad. Surnutekultus. Etruskite maalid kujutavad hoogsat tantsu, musitseerimist, kalal käimist jne. Portreed ja figuurid on tunde- ja isikupärased. Pronksitöötlemis meistrid tuntuim kuju pronkshunt/emahunt, kes imetab Rooma linna rajajaid Romulust ja Remust. Kujutatakse imelisi loomi kimäär pool inimene, pool lind. Etruskide lemmikmaterjaliks skulptuuris oli põletatud savi. Arhitektuur ümarkaared; templid olid puust ja templialus kivist, ruudu kujulised, hõredamalt paigutatud sambad, kaunistatud keraamiliste kaunistustega
· Jalgsivõitlus aiaga piiratud platsil, hoope anti kordamööda ja võidu otsustas kohtunik. Peeti ka grupivõistlusi. · Kultuurisündmus, kus esinesid muusikud, poeedid. Toimusid pidustused. RÜÜTLITE KASVATUS · Kasvatuse eesmärk: sõjaks ette valmistada. · 7nda eluaastani kodus vanemate hoole all · saadeti kõrgemalseisva feodaali juurde, temast sai paaz õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist, daamidega vestlemist, tantsu, musitseerimist. Veidi vanemana relvade tundmaõppimine, ratsutamine, jahipidamine. · 15-aastasena kannupoiss. Võis kanda isiklikku relva, harjutati võitlusvõtteid. Kannupoiss saatis isandat sõjakäikudel, aitas talle kaitserüü selga ja kontrollis relvi. · 18-21 aastane, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlust, löödi pidulikult rüütliks. · Aadlikud olid sageli kirjaoskamatud. VÄÄRTUSKOODEKS JA RÜÜTELLIKKUS
Tähtsamate inimeste tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. Etruski hauakirstudel lebavatel figuuridel on mõnikord ilme, nagu võtaksid ka nemad osa suursugusest nautlemisest 9) Kirjelda etruski hauakambri sisemust! Missugune meeleolu seal valitses? Hauakambrid olid sageli sisustatud elutoana, mille seintel on kujutatud illusoorseid uksi ja aknaid. Seinamaalidel näeme hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist. Näib nagu tahaks hauakambrite kunst säilitada lahkunute hongede meelepärast elukeskkonda.. Elus on naudinguid ja rõõme, aga ka nukraid mõtteid ja surmahirmu. Surmajärgne olek ei pea olema parem ega halvem, kui maine elu, vaid sellega võimlikult sarnane. 10) Etruskide valmistatud on ka kuulus Kapitooliumi emahundi pronksfiguur. Miks on see kuju roomlastele nii tähtis? (loe ka teksti lk 72 allservas) Mütoloogias asutasid Rooma linna Remulus ja Romus 753 e.Kr
põhilise osa sülüürilisi mõtisklusi, koori osatähtsus on suurem kui ooperis. Ladinakeelse oratooriumi suurmeister oli Giacomo Carissimi (1605-1674) ,,Jefta" Itaaliakeelse oratooriumi peameister oli Alessandro Scarlatti (1660-1725).Passioon on Kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium Barokiajastu instrumentaalmuusika. 17.saj pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansambli- ja soolopillina. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti kirikute juures. Sonaat- koosnes algul mitmest erineva karakteriga lõigust, hiljem mitmest iseseisvast osast. Sonaat võis olla nii kiriku- kui kammermuusikateos. Arcangelo Corelli(1653-1713) 2 Sonaadi paralleelvormiks on kontsert, eelduseks triost suurem koosseis. Concerto grosso
muusika abil avaneb inimene kiiremini ja suudab end selle abil paremini väljendada. Seega muusikateraapia toimib kiiremini kui teised teraapiad. Muusikateraapia annab inimesele võimaluse leida endas üles elujõu varud ja rakendada need oma tervise edendamise teenistusse. See on oluline alternatiiv keemiliste toimeainetega ravimite kõrval. Teraapiaprotsessis on inimene, kes vajab abi, sooritades erinevaid ülesandeid, mis kujutavad endast sümbioosi muusika kuulamisest, musitseerimist erinevatel muusikainstrumentidel, aga ka muudest eneseväljenduse vormidest nagu liikumine, kunstiline eneseväljendus, sõna jne. Oluline moment muusikateraapia puhul on see, et inimene ei pea oma probleemist rääkima, sest see on tihti väga raske, kuid ta võib seda teha sellise piirini nagu ise soovib. (Muusikateraapiast) 14 1.8 Soolaravi
· Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased · Pillid ja instrumentaalmuusika, tähtsamad instrumentaalvormid 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esile kerkimine ansambli ja soolopillina. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitteainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrie võis kohata eelkõige õukondades ja nende ülesanne oli möngida vastuvõttudel ja ballidel, aga ka lossikirikus ja õukonateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti suuremate kirikute juures. 18. Sajandi algul hakkasid tekkima tudengite jha linnakodanike muusiakühigud ning nendegi juurde kuulus enamasti orkester, mis mängis linna saalides, kohvikutes ja väljakutel.
ärritajad - valu ja hirmu -, soodustades sellega meditsiiniliste protseduuride läbiviimist. Teiseks oli muusikal (jälgitav) mõju patsientide meeleolule - see muutis olukorra mugavamaks ja meeldivamaks, mistõttu vähenesid ärevus, tüdimus ja pinged. Psühhoteraapias ravitakse tervisehäireid psühholoogiliste meetoditega. Muusikal võib siin olla sümboolne tähendus, näiteks analüütilises muusikateraapias kasutatakse vaba musitseerimist teadvusest väljatõrjutud informatsiooni esiletoomiseks ja muusikaline materjal töötatakse läbi muusikas kajastuvate sümbolite kaudu. Biheivioristliku ehk käitumusliku psühhoteraapia puhul rakendatakse muusikat kui vahendit käitumise muutmiseks. Muusikalise tegevusega saab arendada motoorikat, õpetada teatud liigutusi, kujundada kohanemist soodustavat käitumist. Soome tunnustatud muusikaterapeut Kimmo Lehtonen on põhjendanud muusikateraapia
Hispaanias kasutatakse palju kitarri, kastanjette ja tamburiini. Just need instrumendid on ka teiste piirkondade mustlaste seas populaarsed. Kitarr on tähtis saatepill, kastanjetid ja tamburiin aga annavad juurde palju rütmikust ja erksust. Vähem on seejuures teisi mustlasmuusikas iseloomulikke pille nagu viiuleid ja klarnetit. Pearõhk on kitarril, samas ka rütmipillidel ja laulul. (World Music: the Rough Guide...1999: 153) Parema ülevaate saamiseks kuulasin Tomatito Bulerias´ musitseerimist kitarril. Antud lugu on hispaanialikult temperamentne. Samuti on kuulda Hispaania mustlasmuusikale iseloomulikke hüüdeid ja käteplakse. (CD + Lisa 4) 2.1.6. Juured ja mõjutused Balkanimaadest Balkanimaades ehk Albaanias, Makedoonias, Bulgaarias ja Rumeenias elab hinnanguliselt 47 protsenti Euroopa mustlastest, see teeb sellest piirkonnast ala, kus elab kõige rohkem mustlasi (Romani people 2010). Balkanimaades on rohkem levinud ballaadid ja metsikud tantsulood
3. sajandi lõpuks oli kogu Etuuria Rooma võimu all. 2.Mis võimaldab meil saada ettekujutlust etruskide kunstist? Peamiseks allikaks etruskide kultuuri ja kunsti tundmaõppimisel on nende hauad. 3.Milliseid religioossed ettekujutlused mõjutasid etruski kunsti? Nad uskusid hauatagusesse ellu. Hauakambrid olid sageli sisustatud elutoana, molle seintel on kujutatud illusoorseid uksi ja aknaid. Seinamaalidel näeb hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist ja kalastamist. Näib, nagu tahaks hauakambrite kunst säilitada lahkunute hingedele meelepärast elukeskkonda. 4.Milliseid peamisi materjale kasutati etruski skulptuuris? Etruskide lemmikmaterjal oli põletatud savi, aga nad kasutasid ka pronksi. 5.Maini paar tuntut etruski skulptuuri? "Sõjajumal Mars" või "Võitlev sõdur", "Kapitooliumi emahunt" ja "Veji Apollon" 6.Mille poolest erineb etruski tempel kreeka templist?
annaabi.ee 
