Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"murrutustasandik" - 3 õppematerjali

Hüdrosfäär
4
doc

Hüdrosfäär

moodustumine. Kiirus sõltub pinnase omadustest. Rannajoon ­ masismaa ja mere vaheline piir. Rand ­ maaala, mille piires kõigub rannajoon. Rannik ­ suur maismaa ja veekogu kokkupuute ala, mille piires vee lainetuse tegevus tulemusena tekivad erinevad pinnavormid. Laguun - merelaht, mida eraldab merest settevool e. Maasäär Murrutuskulbas - rannajärsakus (pangas) olev õõs, selle kokkuvarisemisel võib kujuneda murrutustasandik. Veereziim ­ veetaseme kõikumine aasta jooksul. Suurvesi ­ aasta aastalt korduv veetaseme tõus. Kõrgvesi ­ ehk tulvavesi ­ erandlik veetaseme tõus. Hüdrograaf ­ diagramm, mis iseloomustab jõe aastast äravoolu.

Geograafia → Geograafia
211 allalaadimist
Hüdrosfäär
4
docx

Hüdrosfäär

b) kus maailmas esineb? Ameerika Ühendriikides Virgiinia osariigis. 18. Võrrelge järsk ­ ja laugrannikut Järskrannik Laugrannik Kus ranniku osas Lahesopis Poolsaare tipus esineb? Kulutus/kuhjamine Kulutus Kuhjav Pinnavormid murrutuskulbas, leetseljak, rannabarrid, murrutustasandik, rannavallid, maasääred võlvkaar, jäänukkaljud 19.Millest tekivad tõus ja mõõn? Tõus ja mõõn tekivad, kuna päike ja kuu tõmbavad enda külge vesikesta kaks korda ööpäevas. 20.Nimetage kolm riiki, mille rannikutel esineb tõusu ja mõõna. 1. Inglismaa 4. Suurbritannia 2. Prantsusmaa 5. USA 3. Kanada kaugrannik 21.Missugused on liustike tekkepõhjused?

Geograafia → Hüdrosfäär
60 allalaadimist
Üldgeograafia 10 kl
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

MAASÄÄR) DALMAATSIA RANNIK - ranniku lähedal palju väikeseid madalaid saarekesi Aadria mere ääres RIARANNIK (RIA - mandrisse lõikunud laht, mida eraldavad üksteisest mäeahelikud, ja mis on tekkinud jõeorgude üleujutusel Pürenee poolsaare põhjaosa MERE KULUTAV TEGEVUS e. MURRUTUS e. ABRASIOON Rannik muutub sirgemaks e. õgvendub MURRUTUSKULBAS - rannajärsakus (pangas) olev õõs, selle kokkuvarisemisel võib kujuneda MURRUTUSTASANDIK MERE KUHJAV TEGEVUS e. AKUMULATSIOON Jõuline lainetus -> rannavallid Nõrk lainetus -> veealused vallid e. BARRID Settevoolud e. maasääred selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; Lainete tegevus rannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus.

Geograafia → Geograafia
446 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun