Jätkusuutliku arengu tagamiseks on praeguse põlvkonna vajaduste ja püüdluste kõrval tarvis silmas pidada ka tulevaste põlvkondade huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Näiteks ei ole võimalik leevendada näljahäda Aafrikas, kasutades selleks Euroopa Liidu teede ehitamiseks ette nähtud raha. Millegi paremaks muutmiseks tuleb koostada streteegiaid ja tegevusplaane, mis on kooskõlastatud eri valdkondade vahel. Arenenud maailmas on hetkel üheks suurimaks ja murettekitavamaks probleemiks rahvastiku vananemine ja vähenemine. Ühiskonna jätkusuutlikuk arenguks on tarvis inimesi. Ilma inimesteta pole ka kellelgi ega millelgi üheski suunas areneda. Väheneva ja vananeva rahvastiku tõttu on enamus arenenud riikidest sunnitud vastu võtma võõrtööjõudu. Inimeste tööiga pikeneb ja maksud aina kasvavad. Uutel põlvkondadel tuleb üha enam vanurite eest hoolt kanda. Sama oluline kui rahvaarv, on ka rahvastiku kvaliteet. Tähtis on, et inimestel oleks hea
maksude näol, on riigi jaoks vägagi kulukas. Pikemat aega tööturult eemal olnud inimesed kaotavad oma erialase ettevalmistuse ning tööharjumuse, samuti on nende sulandumine tööturuga järjest raskem. Tööturust võõrandumine põhjustab ka sotsiaalseid probleeme, pingestades nii veelgi enam teravat sotsiaalmajanduslikku olukorda.Paljude Eesti ja välismaiste ettevõtete areng on kohapeal pidurdumas just tööjõupuuduse tõttu. Raskused personali värbamisel on aga kujunenud järjest murettekitavamaks probleemiks. Väljaspool suuremaid keskusi on kvalifitseeritud tööjõudu peaaegu võimatu leida. Ettevalmistatud inimeste nappus on kaasa toonud palkade kiire kasvu peaaegu kõigis majandusvaldkondades. Eestil oleks viimane aeg probleemiga aktiivselt tegeleda. Paraku toimuvad siin lahendused väga vaevaliselt. Tööjõupuudusele soovitatakse otsida leevendust küll haridussüsteemist, olemasolevate võimaluste paremast ärakasutamisest või võõrtööjõu riiki toomise
Vaid teatud õiguste puhul aksepteerib Euroopa Sotsiaalsete Õiguste Komitee nende dünaamilist iseloomu, mis paneb riigile kohustuse tegutseda täieliku õiguste realiseerimise suunas. Vaid dünaamililiste õiguste puhul ei pruugi riik olla veel saavutanud nõutavat sotsiaalse heaolu taset, kuid kui riik astub samme, mis viitavad tegevusplaani olemasolule selle heaolu saavutamiseks, ei saa riiki süüdistada õiguste rikkumises. Eesti Vabariigi sotsiaalpoliitika ajalugu on lühike. Üheks murettekitavamaks sotsiaalseks probleemiks peetakse tänapäeval vaesust, mis oma olemuselt on heaolu vastandolukord. Tavaliselt mõeldakse vaesuse all situatsiooni, kus inimesel puuduvad materiaalsed ressursid normaalseks elutegevuseks. Vaesus on oma olemuselt kumulatiivne, mis väljendub vaesuse kuhjumises ehk kogunemises. Sotsiaalpoliitika ülesandeks on suunata ühiskonna sotsiaalset arengut. 21. sajandi märksõnaks on säästev sotsiaalne areng ning vastav sotsiaalpoliitika peaks olema: 1
Lasnamäe, Kopli ja Mustamäe elanikud eelistasid ka siis pöörduda keskkonnainspektsiooni ning Nõmmel ja mujal elavad vastajad kohaliku keskkonnaameti poole (Uljas, 2001). 55% vastajatest oli valmis eriti rõhutama keskkonnaprobleeme, mis talle Tallinnas muret teevad. Enamus vastajatest nimetas rohkem kui ühe probleemi, mis võib näidata huvitatuse suurenemist antud teema juures. Välja toodud probleemid võib tinglikult jagada kuude suuremasse rühma. Kõige murettekitavamaks peetakse probleeme, mis on seotud õhu saastatusega, mida tekitavad autod, samuti muud transpordiga seotud keskkonnaprobleemid, nagu näiteks müra ja vibratsioon (välja toodud 344 korral). Järgnes probleemide grupp, mis on seotud jäätmete ja üldise heakorraga (esitati 208 korral) – siin toodi välja peamiselt see, et teed-tänavad on väga tolmused, on palju prahti ja prügi ning loomapidajad ei korista oma lemmikloomade järelt
annaabi.ee 
