huumuseks. Tekketegurid: 1. Lähtekivim. Annab mullale mineraalse aluse ja määrab füüsikalised ja keemilised omadused. 2. Reljeef. Tasandikul on tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. 3. Aeg. Aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. 1. Kliima. Mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Parasvöötmes toimuvat mõõduka kiirusega murenemis, kus murenemissaadusteks on erineva suurusega mineraalained nim. Sialliitseks murenemiseks. Kui kõik taimedele vajalikud elemendid kasutatakse ära ja järele jääb vaid alumiiniumirohke boksiit allitseks murenemiseks. 2. Organismid. Taimkate on üks olulisemaid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toteelemente ning vett, tihedus ja rindelisus määrab juurte tiheduse ja sügavuse mullas. 3. Inimtegevus.
*mulla arengu käigus lähtekivimi keemilised toitaiinevarud aastatuhandete vältel ammenduvad,sest murenemise piir kandub taimejuurtest sügavamale ning ka põhjavesi ei suuda taimi vajalike mineraalelementidega varustada.*ootamatu geoloogiline teg. Võib olemasoleva muldkatte aga hävitada, nagu juhtus nt põhja-poolkeral mandrijää pealetungi tõttu.kliima-mõj oluliselt murenemisprotsesse,parasvöötmes mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaadusteks on sekundaarsed alumosilikaatsed savimineraalid.Troopikas toimub aktiivne keemiline murenemine.*Ilmastik, eelkõige sademed ja temp mõjutab nii taimestiku tekkimist mullale kui ka mullasisest bioloogilist aktiivsust.*soojas ja niiskes kliimas toimuvad bioloogilised protsessid kiiresti, jahedas ja niiskes kliimas aeglaselt. Organismid-mullatekketeguritest on taimkate üks olulisematest, sest taimed toovad
ümberjaotamine kõrgemalt madalamale, s.t nõlvalt jalamile. Aeg (mulla vanus). Aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Looduslikus olekus tähendab see mulla omadustele vastavat taimkatet, mulla struktuuris aga teatud mullahorisontide järgnevust ja toitainete varu. · Aktiivsed mullatekketegurid: Kliima. Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Parasvöötmes toimuvat mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaadusteks on erineva suurusega mineraalained, nim sialliitseks. Kuna kõik taimedele vajalikud elemendid leiavad ärakasutamist ning järele jääb ainule alumiiniumirohke boksiit, nimetatakse seda alliitseks. Ilmastik, eelkõige sademed ja temperatuur, mõjutab nii taimestiku tekkimist mullale kui ka mullasisest bioloogilist aktiivsust. Organismid. Mullatekketeguritest on taimkate üks olulisemaid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett. Mida rohkem on
tuleb. Noored mullad asuvad mere taganemisest vabanevatel rannikutel, mäestikes jne. Mulla teke on esialgu katkendlik, sest tormine meri, laviinid jne. võivad seda oluliselt häirida. Muldade väljakujunemine võtab aega sadu tuhandeid aastaid. AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID: · Mõju avaldub mulla omadustes märgatavalt kiiresti. · Kliima. Mõjutab murenemist(sademed, temperatuur, päikesekiirgus). Parasvöötmes toimuvat mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaadusteks on erineva suurusega mineraalained(liiv, tolm, savi) nim. sialliitseks murenemiseks. Troopikas toimub aktiivne keemiline murenemine, kus savimineraalid murenevad oksiidideks. Seda nim. alliitseks murenemiseks. Keskkonnatingimustest sõltuv taimestik määrab omakorda aineringe kiiruse ning mulla org. aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra. Soojas ja niiskes- bioloogilised protsessid toimuvad kiiresti, jahedas ja niiskes- aeglaselt. · Organismid
annaabi.ee 
