3. Mulla lõimise määravad erineva suurusega mineraalosakesed mullas ja lähtekivimis. 4. Lõimise alusel jaotatakse mullad: · Liivmullad · Saviliivmullad · Liivsavimullad · Savimullad 5. · Huumus- on mulla orgaanilise aine põhiosa, pruun või must keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks, mis on seotud mulla mineraalosaga. · Mullavesi-pärineb enamasti sademetestja põhjaveest ning osaleb nii kivimite murenemisprotsessis kui ka organismide elutegevuses, sealhulgas ka taimede toitumisprotsessis. · Mullaõhk-täitab mineraalse ja orgaanilise aine vahele jäävaid poore. Mullaõhust saavad taimede juured ja mullas elavad organismid hingamiseks hapnikku. · Mullaelustik-segab ja lagundab mulla orgaanilist osa ja osaleb huumuse moodustamisel. Mullaelustiku tegevus muudab nii mulla õhustatust kui ka struktuursust. 6. Muldade kujunemisel jaguneb ainete liikumine:
11.Mullas lõimise järgi jaotatakse muldi liiv-, savi-, liivsavi ja savimuldadeks. 12.Huumus on mulla orgaanilise aine põhiosa, pruun või must keeruka kooslusega orgaaniliste ühendite kompleks, mis on seotud mulla mineraalosaga. 13.Huumus tekkib taimejäänuste ja mulla mikroobide murendumisel, s.o kui need oksüdeeruvad, liituvad ja lõhestuvad. 14.Mullavesi pärineb enamasti sademetest ja põhjaveest ning osaleb nii kivimite murenemisprotsessis kui ka organismide elutegevuses sealhulgas ka taimede toitumisprotsessis. 15.Taimedele on kergesti omastatav nn. vaba vesi, nt mulda tunginud sademevesi ja peentes poorides liikuv kapillaarvesi, mis võib mullas liikuda mitmes suunas- niiskemast mullast, kuivemasse ja ka mullas vertikaalselt alt üles või ülevalt alla. 16.Mineraalide ja huumuse koostisse kuulub aga seotud vesi, mis on taimedele raskesti omastatav või omastamatu. 17
depositsioon alguses positiivse mõjuga. Alles siis, kui toiteelemendid depositsiooni jätkudes lõppevad, aeglustub taimede kasv. Seega ei sõltu hapestumine üksnes happelise depositsiooni suurusest, oluline tähendus on mulla omadustel, samuti mulla ja veekogude hapestumise varasemal arengul. Kui happeline depositsioon kulutab taimedele vajalikke aluselisi katioone kiiremini kui neid vabaneb looduslikus murenemisprotsessis, siis muld hapestub_ Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Nii on see Soomes ja Skandinaavias. Parem puhverdusvõime on aladel kus aluspõhjaks on kergesti murenev, paks kivimikiht. Eriti hästi puhverdavad mullad, mis sisaldavad kaltsiumkarbonaati (Ca(CO3)2).Kui sellistele muldadele sadeneb rohkesti H+-ioone, vabanevad toitekatioonid (Ca 2+, K+, Mg2+), mis neutraliseerivad happelise depositsiooni kahjulikku mõju.
nagu kopsupõletik ja bronhiit. Metsale langev happeline kiht muudab mulla keemilisi tingimusi: happelises metsamullas lahustuvad taimedele kahjuliku metallid, nt Alumiinium, mis seejärel liigub puude juurestikku.Happeline kiht võib mõjutada mullaorgaanikat, pidurdades organismide elu ning aeglustades orgaanilise aine lagunemist. Kui happeline kiht kulutab taimedele vajalikke toitaineid kiiremini kui neid vabaneb looduslikus murenemisprotsessis, siis muld hapestub. Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Nii on see Soomes ja Skandinaavias. Parem puhverdusvõime on aladel kus aluspõhjaks on kergesti murenev, paks kivimikiht. Eriti hästi puhverdavad mullad, mis sisaldavad kaltsiumkarbonaati. Puud on väga tähtsad looduslikud ressursiallikad. Neist saab puitu, nad reguleerivad kohalikku kliimat, ja metsad on koduks paljudele loomadele. Happevihmad panevad puud lehti ja okkaid langetama
põhjustada haigus nagu kopsupõletik ja bronhiit Metsale langev happeline kiht muudab mulla keemilisi tingimusi: happelises metsamullas lahustuvad taimedele kahjuliku metallid, nt Alumiinium, mis seejärel liigub puude juurestikku. Happeline kiht võib mõjutada mullaorgaanikat, pidurdades organismide elu ning aeglustades orgaanilise aine lagunemist. Kui happeline kiht kulutab taimedele vajalikke toitaineid kiiremini kui neid vabaneb looduslikus murenemisprotsessis, siis muld hapestub. Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Nii on see Soomes ja Skandinaavias. Parem puhverdusvõime on aladel kus aluspõhjaks on kergesti murenev, paks kivimikiht. Eriti hästi puhverdavad mullad, mis sisaldavad kaltsiumkarbonaati. Puud on väga tähtsad looduslikud ressursiallikad. Neist saab puitu, nad reguleerivad kohalikku kliimat, ja metsad on koduks paljudele loomadele. Happevihmad panevad puud lehti ja okkaid langetama
mullaelustikule vajalik õhk saaks liikuda ja piisavalt peenikesi poore, mis vett kinni hoiavad. 12. Mis on huumus? Huumus on mulla orgaanilise aine põhiosa, pruun või must keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleke, mis on seotud mulla mineraalosaga. 13. Miks on huumus vajalik? Huumus parandab mulla omadusi ja toitainete allikas taimedele. 14. Mis on mullavesi? Mullavesi pärineb enamasti sademetest ja põhjaveest ning osaleb nii kivimite murenemisprotsessis kui ka organismide elutegevuses, sealhulgas ka taimede toitumisprotsessis. 15. Mis on nn vaba vesi? Taimedele on kergesti omastatav nn vaba vesi, nii mulda tunginud sademevesi ja peentes poorides liikuv kapillaarvesi, mis võib mullas vertikaalselt alt üles või ülalt alla. 16. Mis on seotud vesi? Mineraalide ja huumuse koostisse kuulub aga seotud vesi, mis on taimedele raskelt omastatav või omastamatu. 17. Mis on mullaõhk?
on happeline depositsioon alguses positiivse mõjuga. Alles siis, kui toiteelemendid depositsiooni jätkudes lõppevad, aeglustub taimede kasv. Seega ei sõltu hapestumine üksnes happelise depositsiooni suurusest, oluline tähendus on mulla omadustel, samuti mulla ja veekogude hapestumise varasemal arengul. Kui happeline depositsioon kulutab taimedele vajalikke aluselisi katioone kiiremini kui neid vabaneb looduslikus murenemisprotsessis, siis muld hapestub. Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Nii on see Soomes ja Skandinaavias. Parem puhverdusvõime on aladel kus aluspõhjaks on kergesti murenev, paks kivimikiht. Eriti hästi puhverdavad mullad, mis sisaldavad kaltsiumkarbonaati. Kui sellistele muldadele sadeneb rohkesti H+-ioone, vabanevad toitekatioonid, mis neutraliseerivad happelise depositsiooni kahjulikku mõju.
on happeline depositsioon alguses positiivse mõjuga. Alles siis, kui toiteelemendid depositsiooni jätkudes lõppevad, aeglustub taimede kasv. Seega ei sõltu hapestumine üksnes happelise depositsiooni suurusest, oluline tähendus on mulla omadustel, samuti mulla ja veekogude hapestumise varasemal arengul. Kui happeline depositsioon kulutab taimedele vajalikke aluselisi katioone kiiremini kui neid vabaneb looduslikus murenemisprotsessis, siis muld hapestub. Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Nii on see Soomes ja Skandinaavias. Parem puhverdusvõime on aladel kus aluspõhjaks on kergesti murenev, paks kivimikiht. Eriti hästi puhverdavad mullad, mis sisaldavad kaltsiumkarbonaati. 6 Kui sellistele muldadele sadeneb rohkesti H+-ioone, vabanevad toitekatioonid, mis
depositsiooniga kaasnev väetusefekt: toitainetevaestel muldade on happeline depositsioon alguses positiivse mõjuga. Alles siis, kui toiteelemendid depositsiooni jätkudes lõppevad, aeglustub taimede kasv. Seega ei sõltu hapestumine üksnes happelise depositsiooni suurusest, oluline tähendus on mulla omadustel, samuti mulla ja veekogude hapestumise varasemal arengul. Kui happeline depositsioon kulutab taimedele vajalikke aluselisi katioone kiiremini kui neid vabaneb looduslikus murenemisprotsessis, siis muld hapestub,Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Nii on see Soomes ja Skandinaavias. Puud on väga tähtsad looduslikud ressursiallikad. Neist saab puitu, nad reguleerivad kohalikku kliimat, ja metsad on koduks paljudele loomadele. Happevihmad panevad puud lehti ja okkaid langetama.Okkad ja lehed muutuvad pruuniks ja kukuvad maha. Sageli võetakse puu tervisliku seisundi mõõduks tema ladvaosa hõrenemine, ehk see, kui palju okkaid või lehti on
3. Bioloogiline murenemine toimub taim- ja loomorganismide ning nende laguproduktide mõjul. Settekivimite murenemine erineb primaarsete kivimite murenemisest. Tavaliselt on settekivimid keemilisele murenemisele vastupidavad, sest koosnevad peamiselt primaarsete kivimite murenemise lõpp-produktidest. Erandiks on lubjakivid, sest CaCO3 allub lahustumisele. Settekivimid (va lubjakivid) võivad ainult rabeneda. Sekundaarsed mullamineraalid tekivad primaarsetest mineraalidest murenemisprotsessis ja on suuremalt jaolt väga väikeste mõõtmetega. Tähtsamad sekundaarsete mullamineraalide grupid: 1. ränioksiidide grupp opaal, kvarts. 2. alumiiniumhüdroksiidide grupp hüdrargilliit. 3. raudhüdroksiidide grupp limoniit, götiit. 4. savimineraalide grupp kaoliniit, montmorilloniit. On võimelised siduma katioone ja vett. Tekib mullaviljakuse üks elemente vee kinnipidamisvõime. Murenemise tüübid: 1. Sialliitne parasvöötme tingimustes. 2
· lahustumine- sellele alluvad kõik mineraalid. Hästi lahustuvad kaltsiit, kips, dolomiit, haliit. Halvasti kvarts ja vilgud. Lahustuvus paraneb koos vee temperatuuri tõusuga. · uute mineraalide süntees ja kristallisatsioon. Bioloogiline murenemine- toimub taim- ja loomorganismide ning nende laguproduktide mõjul. Settekivimid vastupidi ainult rabenevad. Sekundaarsed mullamineraalid tekivad primaarsetest mineraalidest murenemisprotsessis ja on suuremalt jaolt väga väikeste mõõtmetega. Tähtsamad sekundaarsete mullamineraalide grupid: · ränioksiidide grupp opaal, kvarts · alumiiniumhüdroksiidide grupp hüdrargilliit · raudhüdroksiidide grupp limoniit, götiit · savimineraalide grupp kaoliniit, montmorilloniit. On võimelised siduma katioone ja vett. Tekib mullaviljakuse üks elemente vee kinnipidamisvõime Murenemise tüübid: · sialliitne parasvöötme tingimustes
mullaorgaanikat, aeglustades mullaorgaanika lagunemist, pidurdades elu mullas. Seda on suhteliselt raske tõestada. Vahel kaasneb sellega ka väetusefekt, happelise depositsiooni algus võib olla positiivse mõjuga. Alles siis kui toitained lõpevad, algab negatiivne efekt. Seega ei sõltu happeline depositsioon ainult saastest, vaid olulised on ka mulla omadused. Kui happeline depositsioon kulutab taimedele vajalikke aluselisi katioone kiiremini kui neid murenemisprotsessis juurde tekib, siis muld hapestub. Aeglaselt murenevad kivimid nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Parem on puhverdusvõime aladel, kus aluspõhjaks on kergesti murenev, paks kivimikiht. Eriti hästi puhverduvad mullad, mis sisalduvad kaltsiumkarbonaati (CaCO3). Kui sellisele mullale sadeneb rohkesti H+ ioone, vabanevad toitekatioonid Ca2+, K+, Mg2+, mis neutraliseerivad happelise depositsiooni kahjuliku mõju. Euroopas asuvad tundlikumad alad Skandinaavias, Suurbritannias ja
Saaremaal väga mutte ei ole. Mullad on väga erinevad. Moreenkate on erineva paksusega ,,Talupojatarkus" ka tasasel maaal pole muld ühetaolise viljakusega Põhja-Eesti ja Kesk-Eestis tsandikel, suured külapõllud jaotati talude vahel: riba- kuni nöörimaadeks (30-60 m laiad) Kas graniitse aluskorra läheduse tõtu on Soome mullad kehvemad või paremad kui Eestis? Soomes avaneb maapinnal. Eestis on settekivimitega kaetud + mineraloogiliselt (keemiliselt rikkamad) - Murenemisprotsessis - Tihedamad Liikuv alumiinium on ohtlik taimedele. Alumiiniumoksiid ei ole taimedel ohtlik. Savi aitab vett hoida. Soomes rohkem kaaliumit. Kaltsiumit Soomes eriti ei ole. Leetumine on negatiivne pigem, sest happeline. Mullad on suurel alal leelistunud, võimalik on ka muldade hapestumine. Kaltsium on oluline ph määraja. Mulla keskkonna muutja Eesti mullastiku regionaalne omapära 1. Turvasmuldade (23,2%) ja soostunud muldade (27,1%) suur osatähtsus muldkattes 2
ning huumusest. Viimane on mulla orgaanilise aine põhiosa, mis parandab mulla omadusi- struktuursust, õhustatust, vee kinnipidamisvõimet jne. Mulla tahket osa iseloomustab ka mullaosakeste omavaheline paiknemine- kui nad on omavahel liitunud, jättes vahele palju erineva suurusega tühimikke, siis on muld sõmeraline (paremini õhustatud ja kiirema vee imamisega), muidu loetakse mulda teraliseks. Mullas paiknev vesi pärineb põhjaveest ja sademetest ning osaleb kivimite murenemisprotsessis ja organismide elutegevuses. Õhk mullas täidab mineraalse ja orgaanilise aine vahele jäävaid poore ning on hapnikuallikaks mullas elavatele organismidele ja taimede juurtele. Mulla ehituseks ehk mullaprofiiliks nimetatakse püstläbilõiget maapinnalt aluskivimini ja selles võib näha mitmesuguseid kihte, mida nimetatakse mullahorisontideks. Mullahorisondid jagunevad: 18
annaabi.ee 
