elu alusena. Muld annab tuge juurtele, on taimedele toiduallikas ning kodu mitte ainult maa all käike uuristavatele loomadele nagu mutid, vaid ka miljonitele lestadele, sajajalgsetele. Mulla tähtsaim omadus on viljakus. 2. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest, milles eristatakse omakorda mineraalset (liiva-, saviosakesed) ja orgaanilist (kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Mullas leidub alati ka teatav hulk vett ja õhku. 3. KLIIMA - Temperatuuri mõju murenemisprotsessile; Sademete mõju taimkatte tüübile ja vee liikumine mullas; Taimejäänuste kõdunemiskiirus ja huumuse moodustumine AEG - Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks kulub ~3000 12000 aastat ELUSTIK - Taimkatte tüüp; Loomad; Mikroorganismide mõju huumuse moodustumisele, aineringele, mulla segamisele (õhustamisele) INIMTEGEVUS RELJEEF - Kõrgus merepinnast; Nõlvade kallakus; Asukoht LÄHTEKIVIM Vee läbilaskvus;
Sademeteveega kantakse osa aineid sügavamale. Tekib sisseuhtehorisont (sinna kantakse ained). Edasise ainete väljauhtumise tagajärjel tekib hele väljauhte- ehk leethorisont. · Aja jooksul kujunevad mullas erineva tiheduse, koostise, värvuse ja omadustega horisondid. · Ainete liikumine mullas oleneb: lähtekivimi koostisest; taimkatte tüübist; sademete ja aurumise vahekorrast. Mullatekketegurid KLIIMA Temperatuuri mõju murenemisprotsessile; Sademete mõju taimkatte tüübile ja vee liikumine mullas; Taimede kõdunemiskiirus ja huumuse moodustumine ELUSTIK Taimkatte tüüp; Loomad; Mikroorganismide mõju huumuse moodustumisele, aineringele, mulla segamisele (õhusisaldus) AEG Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks kulub ~3000 12000 aastat RELJEEF Kõrgus merepinnast; Nõlvade kallakus; Asukoht LÄHTEKIVIM Vee läbilaskvus; Mineraalne koostis (toitained); Happesus või aluselisus; Sügavus, värvus, struktuur Pruunmuld
Koosneb tarnast, pilliroost ja muudest jäänustest. · Rabaturvas on halvasti lagunenud, helepruuni värvi. Koosneb valdavalt turbasammalde ja villpeade jäänustest. 22. Milline on soode ökoloogiline ja majanduslik tähtsus? Vihik, tööleht · Ökoloogiline Soo on elupaigaks loomadele · Majanduslik Sood toodavad tähtsat maavara-turvast 23. *Kuidas mõjutavad mulla teket kliima, aeg, lähtekivim, elustik, pinnamood? vihik Kliima - temperatuuri mõju murenemisprotsessile, taimede kõdunemiskiirus ja huumuse moodustumine, Sademete mõju taimakattele ja vee liikumine mullas. Aeg - Põllunduseks sobiva mullakivi moodustumiseks kulub ligikaudu 3000 - 12000a Lähtekivim - vee läbilaskvus, mineraalne koostis, happesus või aluselisus, sügavus, värvus, struktuur Elustik - taimkatte tüüp, loomad, mikroorganismide mõju huumuse moodustamisele Pinnamood - kõrgus merepinnast, nõlvade kallakus, asukoht 24. *Mis on mulla tähtsus? vihik
tootjad t t huumus o aine b aim aine e, n e ed d u ele kog http://www.lf-oberursel.de/pages/projekte/boden.html KLIIMA ELUSTIK Temperatuuri mõju Taimkatte tüüp; murenemisprotsessile; Loomad; Sademete mõju taimkatte tüübile ja Mikroorganismide mõju huumuse vee liikumine mullas; moodustumisele, aineringele, mulla Taimede kõdunemiskiirus ja huumuse segamisele (õhusisaldus) moodustumine Mullatekketegurid RELJEEF AEG (MULLA VANUS) Kõrgus merepinnast; Põllunduseks sobiva mullakihi Nõlvade kallakus; moodustumiseks kulub
inimtegevusele ja saastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. KLIIMA ELUSTIK Temperatuuri mõju Taimkatte tüüp murenemisprotsessile Loomad Sademete mõju taimkatte Mikroorganismide mõju huumuse tüübile ja vee liikumine mullas moodustumisele, aineringele, mulla Taimede kõdunemiskiirus ja segamisele (õhusisaldus) huumuse moodustumine
Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. Soostumine- pidevalt liigniiskes keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille käigus muld muutub liigniiskeks ning väheviljakaks Kliimal on oluline mõju murenemisprotsessile ja see mõjutab ka mulla veereziimi. (Muldade sooldumine, muldade läbiuhtumine Miks ulatuvad parasvöötme niiskes kliimas mullaprotsessid sügavamale, kui kuivas kliimas? Sest lisaks füüsikalisele murenemisele toimub ka keemiline murenemine. 2 Kuidas mõjutavad organismid mulla teket? Soodustavad teatud protsesse ja lagundavad. Mulla hävimist põhjustavad tegurid: Erosioon e
kivimitest. Kuid ei ole ühtegi mineraalset kivimit, mis sisaldaks lämmastikku. Lämmastikku leidub orgaanilistes kivimites nagu turvas, kivisüsi, guaano (lindude fekaalid), või siis saadakse lämmastikku õhust aineringete käigus. CO2 sisaldavad karbonaatsed kivimid ja teda leidub ka atmosfääris (0,30,4%). Et kivimite ja mineraalide koostises olevad toiteelemendid läheksid üle omastatavasse olekusse, on vaja kivi lõhkuda, murendada. Sellist murenemisprotsessile alluvat kivimit nimetatakse muldade lähtekivimiks. Murenemist põhjustavad kõik füüsikalised protsessid (külmumine, sulamine, kuumenemine, jahtumine, liivaosakeste uuristav tegevus, vee või tuule ärakanne v. kulutav tegevus) ja bioloogilised tegurid (juurte purustav tegevus, juureeritised). Muld Muld on maakoore pindmine, kobe kiht, mis on moodustunud ja areneb tänu taimede, loomade ja mikroorganismide toimele mulla lähtekivimisse