teguritest (temperatuuri kõikumised, sademed, keemilised protsessid jt.), mis valmistavad elusorganismidele ette sobivat kasvukohta. Seega on murenemine mulla tekke üks tähtsamaid ja esmaseid faase. Murenemiseks nimetatakse kivimite purustamist ja keemilist muundumist atmosfääritegurite, pinna- ja põhjavee ning organismide elutegevuse toimel. Murenemise protsesside põhiallikaks on Päikese kiirgusenergiast tulenev kliima. Soojuse ja niiskuse erinev jaotumine Maal mõjutab murenemisprotsessi iseloomu ja kulgemise kiirust piirkonniti. Olenevalt murenemist esile kutsuvatest teguritest eristatakse füüsikalist ja keemilist murenemist. Füüsikaline murenemine e rabenemine on kivimite purustumine mitmesuguse suurusega osadeks, seejuures nende keemiline ja mineraloogiline koostis aga ei muutu. Peamised tegurid on temperatuur kõikumine, kivimi lõhedes olev vesi ja puujuured. Rabenemine algab kivimi pealispinnalt. Kergemini alluvad murenemisele suure kristallilised (kristalsed?)
Keemiline murenemine ehk porsumine - toimub samal ajal füüsikalise murenemisega,ent erinevates maakera paikades ning ka murenemise erinevates staadiumides on ülekaalus kord üks kord teine.Porsumise käibus muutub kivimite mineraalne koostis ja esmaste mineraalide asemele tekivad teised mineraalid,nt savimineraalid,mis etendavad väga tähtsat osa taimekasvus ning mullatekkes.Keemiline murenemine on ülekaalus sooja ja niiske kliimaga aladel ning murenemisprotsessi viimastes staadiumides.Esineb Kagu,Aasias(Hiina) ning Kariibimere saartel (Jamaika,Kuuba) Luited - tuiskliivaalal püsiva suunaga tuule toimel moodustunud liivakuhjatis. Rannik - territoorium, mis paistab vee ja maismaa piiril seisvale vaatajale. Rand - aeg-ajalt ulatuvad välja tormi - või tõusulained. Rannajoon - tähistab keskmise veetaseme korral enam-vähem püsivat maismaa ja vee piiri. Skäärrannik - kristalsete kivimiteavamusalal kerkivad rannikud, kus arenevad kaljurannad
orgaanilised ained o Nt. puude juured või vetikad ja samblad Murenemiskoorik- Maismaa pinnakiht kus toimub murenemine Mulla teket mõjutavad tegurid: Lähtekivim: määrab füüsikalised omadused nagu värvus, lõimis, õhu- ja niiskuse sisaldus , soojenemiskiirus, mineraalainerikkus. Liivad on keemiliselt vaesed savid aga sisaldavad palju taimedele vajalikke toitaineid Kliima: määrab murenemisprotsessi kiiruse, iseloomu, veeliikumise mullas, taimkatte kujunemise, mullasisese bioloogilise aktiivsuse. Organismid: taimed lisavad mulda orgaanilist ainet ja tarvõbivad toiteelemente ja vett. Loomad rjavad käike ja segavad mulda. Reljeef ehk pinnamood: mõjutab mullaosakeste ümberpaiknemist ning mulla vee- ja soojusreziimi. Sõltub põhjaveetase, veesisaldus. Aeg: muutub ajaga paksemaks, kujunevad horisondid. slaididelt:
Ajapikku tekib lähtekivimite huumuskiht, kus peal saavad erinevad taimed kasvada ning aastatega huumuskiht pakseneb ning veel rohkem taimi saab kasvada. 10. Milliseid mulla omadusi mõjutab lähtekivim? Lähtekivimist sõltub mulla viljakus, mineraalainete sisaldus, mulla füüsikalised omadused(tihedus, värvus, koostis, mullalõimus), keemilised omadused(toitainete sisaldus, õhu/niiskuse sisaldus, soojenemis kiirus). 11. Mis juhtuks, kui murenemisprotsessi üldse ei toimuks? Ei tekiks pudematerjali, mille peal erinevad taimed saaksid kasvada ning tekitada huumuskihti. Toitaineid poleks, pinnamood oleks teistsugune. 12. Millises Eesti osas asuvad vanemad, millises nooremad mullad? Miks? Lõuna-Eestis on mullad vanemad, sest see piirkond vabanes enne jää alt. 13. Selgita, milles seisneb kliima mõju mullale. Kliimast sõltub sademete rohkus ja aurumine. 14. Kuidas mõjutab sademete hlk ja temperatuur kivimite murenemise kiirust?
Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld onasendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. · Selgitage füüsikalise ja keemilise murenemise erinevust. · Võrdle kivimite murenemist tundras ja vihmametsas. Too välja erineva murenemise põhjused. · Mis juhtuks, kui murenemisprotsessi üldse ei toimuks? · Millistes loodusvööndites on intensiivsem füüsikaline, millistes keemiline murenemine. Põhjenda. Tundra Ülekaalus .......................... murenemine, sest Kõrb Ülekaalus .......................... murenemine, sest Vihmamets Ülekaalus .......................... murenemine, sest · Murenemist põhjustavad järgmised nähtused. Täienda skeemi. (4 punkti)
Selgitage füüsikalise ja keemilise murenemise erinevust. Füüsikalisel murenemisel toimub kivimite mehaaniline peenendumine , keemilise murenemise korral aga kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku ja teiste ainetega. Füüsikalist murenemist põhjustavad pidevad ja suure ulatusega tempratuuri kõikumised keemilist murenemist aga kõrge temp ja sademed. Mis juhtuks, kui murenemisprotsessi üldse ei toimuks? Millistes loodusvööndites on intensiivsem füüsikaline, millistes keemiline murenemine. Põhjenda. Keemiline on vihmametsades(vihmad? Ja kõrge temp) ja füüsikaline on kõrbetes(suur temp kõikumine) Tundra Ülekaalus füüsikaline murenemine, sest seal on suur temperatuuride kõikumine Kõrb Ülekaalus füüsikaline murenemine, sest seal on suur temperatuuride
hakkab külmas õhus kondenseeruma ja tekib udu. Mis on eksogeensed pinnavormid- võib kõige üldisemalt jagada 3 suurde rühma: *Mureneminekivimeid purustavate protsesside kogum, mille liikumapanevaks jõuks on päikeseenergia ning atmosfääri ja hüdrosfääri füüsikalis-keemilised omadused. Valmistab kivimeid ette ärakandeks *Denudatsioonkõige laialdasem mõiste kulutusele; st. murenemisproduktide ümberpaigutumine ja vahetu kivimite `lõhkumine', loob soodsad tingimused murenemisprotsessi jätkumiseks *Akumulatsiooneeltoodud protsessidel vabanenud kivimimaterjali kuhjumine reljeefi madalamatesosades Mis on briis- briis ehk vinu on maismaa ja mere kokkupuutealal ja nende vahetusläheduses puhuv temperatuurierinevustest põhjustatud kohalik tuul Asukoha järgi eristatakse mere- ja maa- ning mäe- ja orubriisi. Mere- ja maabriis-esineb mere, ookeani või suure järve kaldal. Vee suure soojusmahtuvuse tõttu soojeneb meri/järv aeglasemalt ning päeval
toimuva protsessiga: 1. Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks CO2, H2O 2. Humifitseerumine- mullapinnal ja mullas toimub orgaaniliste jäänuste muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosadega seotud huumuseks. · Mulla lõimis näitab erisuuruste osakeste sisaldust mullas. · Kui murenemisprotsessi ei toimuks, ei tekiks mulda ja maapind ei mitmekesistuks. MULLA TEKKETEGURID · Mullatekketegurid võib mõjumiskiiruse alusel jagada kaheks: passiivseteks ja aktiivseteks. PASSIIVSED MULLATEKKETEGURID: · Mõju on pikaajaline ja inimelu vältel vähemärgatav. · Lähtekivim. Annab mullale värvuse, mineraalse koostise, mis määrab keemilised(toitainete sisaldus) ja füüsikalised(mulla lõimis) omadused, määrab, kas on
9. Mullateke tegurid ja murenemine (füüsikaline ja keemiline murenemine mis tegurid mõjutavad ja kus milline neist ülekaalus). Vaja ära tunda ja osata teha mullaprofiili joonis järgmistel muldadel: punamuld, hallmuld, mustmuld, leetmuld, pruunmuld. Mulla lähtekivimi mineraalne ja keemiline koostis ning tera suurus määravad mulla värvuse, lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ning mineraalainerikkuse. Kliimast sõltub murenemisprotsessi kiirus ja iseloom, vee liikumine mullas, taimkatte kujunemine ning mullasisene bioloogiline aktiivsus. Murenemisprotsesside eriti olulised mõjutajad on temperatuur ning sademete ja aurumise vahekord. Organismid mõjutavad nii: taimed lisavad mulda orgaanilist ainet ning tarbivad omakorda mullast toiteelemente ja vett. Loomad rajavad käike ja segavad mulda. Organismide eritised toimivad mullas kleepainetena, mis aitavad luua soodsat vee- ja õhupooridega struktuuri. Reljeef:
Joonis 11 Lämmastiku erinevate vormide mõju kestus kasvupinnases Allikas: Viherympäristöliitto, julkaisu 31 68 Pika toimeajaga fosforväetisi ja kaaliumväetisi toodetakse looduslikest mineraalidest, milles sisalduvad fosfori- ja kaaliumiühendid ei ole vees lahustuvad. Nende toime on väga aeglane, kuna nad muutuvad taimedele kättesaadavaks peaasjalikult murenemisprotsessi kaudu. Murenemist võib kiirendada, kui neid väetisi lisada juba komposteerimisprotsessi käigus. Sel juhul satuvad nad kasvupinnasesse koos kompostiga ning on selleks ajaks juba läbinud teatud etapi murenemisprotsessist. Juhitava toimeajaga ehk Osmocote-tüüpi väetised Juhitava toimeajaga väetiste mõju kestab alates 3 … 4 nädalat kuni 16 … 18 kuuni. Nende väetiste
annaabi.ee 
