Lembitust on kirjutatud mitmeid raamatuid, luuleid, näitemänge ja ooperit. "Kui mõtleme Eesti rahwa wõitlustele muistseil aegadel, kerkib kujutlusse esimese wabaduswõitluse üldjuhi Lembitu jõuline kuju. Me kui näeksime teda koondamas ja juhtimas Eesti malewat, me kui tajuksime tema kaugelenägelikku pilku. Lembitu suutis ühendada kõik Eesti rahwa osad ühiseks rindeks. Lembitu langenud Paata lahingus, algasid meie rahwa ajaloo murelikumad leheküljed. Aga Lembitu maim elas ja mõitis rahwale tagasi hallis minewikus kaotatud mabaduse." (Moora, 1938, 6) Sellest lõigust võib arusaada, et umbes 70. aastat tagasi oli Lembitu väga kõrgel kohal ja ilma temata oli raske. Väga lühidalt öeldes oli Lembitu üks Saksamaa vanematest, kes paistis silma saksalastevastastes võitlustes ja langes Madisepäeva lahingus. Helme, Mart. Lembitu eestlaste kroonimata kuningas. Tallinn: kirjastus "Kunst", 2010. Kärmas, Mihkel
psühholoogiliselt traumeeriv, abituse- ja lootusetusetunnet tekitav nii lapses kui vanemates. Tervise kaotusega kaasnev intensiivne hingevalu on sarnane leinaga ning kaotusega leppimine saab toimuda vaid samm-sammult ja ajapikku. Tõuseb peresisene üldine stressitase, sest paratamatult suurenevad rahalised kulutused (kvaliteetne toit, testribad jm.), suureneb vanemate koormus ja koos sellega ka väsimus. Tavalisest on vanemad murelikumad haigestunud lapse tervise, õppimise, tuleviku pärast kui materiaalse toimetuleku pärast. Vajadus jagada ühist vastutust peres toimunud muutustega kohanemisel paneb nii mõnigi kord tõsiselt proovile abielusuhted ning esile võivad kerkida varasemad lahendamata pereprobleemid. Vahel tunnevad vanemad häbitunnet oma lapse sellise terviserikke pärast ja varjavad seda sugulaste ja sõprade eest. Laps tunnetab kiiresti seda teesklust ja jõuab arusaamisele, et