Järelikult vee absoluutne murdumisnäitaja Tabel 4.1. Ainete absoluutseid murdumisnäitajaid Aine n Õhk 1,0003 Vesi 1,33 Klaas (erinevad sordid) 1,4 ... 1,6 Teemant 2,42 Kui valgus tuleb vaakumist ja läheb mingisse keskkonda, siis murdumisseadust saab kirjeldada järgmise valemiga: 6.Millisel juhul valgus ei murdu, kuigi läheb ühest keskkonnast teise? Kui valgus langeb pinnale risti, siis murdumist ei ole ja kiir levib edasi samas suunas mis ennegi. 7.Millest sõltub aine absoluutne murdumisnäitaja? Absoluutne murdumisnäitaja oleneb valguse levimise kiirusest antud aines ja vaakumis : 8. Valguse dispersiooniks nimetatakse : Valguse murdumisnäitaja sõltuvust sagedusest. Dispersiooni
lahutuspinnale tõmmatud ristsirge on ühes ja samas tasandis: peegelduminurk võrdub langemisnurgaga . · Valguse murdumisseadus: lanegv kiir, murdunud kiir ja langemispunktist kahe keskonna lahutuspinnale tõmmatud ristsirge on ühes ja samas tasandis: langemisnurk ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. sin · Murdumisseadust väljendab valem: n10 = sin · Absoluutseks murdumisnäitajaks nim keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes. · Suhtelist murdumisnäitajat saab leida: n = v1/v2 · Valguse dispersiooniks nim aine absoluutse murdumisnäitaj sõltuvust valguse lainepikkusest. · Valguse spekter näitab, millistest koostisosadest liitvalgus koosneb. KVANTOPTIKA · Fotoefektiks nim elektronide välja löömist ainest valguse toimel.
Ainete absoluutseid murdumisnäitajaid Aine n Õhk 1,0003 Vesi 1,33 Klaas (erinevad sordid) 1,4 ... 1,6 Teemant 2,42 Kui valgus tuleb vaakumist ja läheb mingisse keskkonda, siis murdumisseadust saab kirjeldada järgmise valemiga: sinsin=n=cv.sinsin=n=cv. Murdumisnäitaja mõõtmist kasutatakse laialdaselt nii jookides (mahlad, veinid) kui tehnilistes vedelikes (jahutusvedelikud, tulekustutusvahud) sisalduvate ainete kontsentratsiooni määramiseks. Näiteks mees sisalduva veehulga määramiseks kasutatakse samuti mee murdumisnäitaja mõõtmisi. Suhteline murdumisnäitaja on määratud kahe keskkonna absoluutsete murdumisnäitajate suhtega
sandis. Seda siinuste suhet nimetatakse teise keskkonna suhteliseks murdu- misnäitajaks esimese keskkonna suhtes. Esimeseks keskkonnaks ni- metatakse seda keskkonda, kust kiir tuleb, teiseks seda, kuhu kiir läheb. Suhteline murdumisnäitaja ns = n2 /n1 on keskkonda- de absoluutsete murdumisnäitajate suhe. Absoluutne murdumis- näitaja näitab, mitu korda on valguse kiirus vaakumis suurem kui antud keskkonnas: n = c/v . Kehtib ka seos ns = v1 /v2 . 11 Murdumisseadust võib seega kirja panna kujul (vt joon. 11) sin α n2 = . sin γ n1 Nagu peegeldumise seaduse korral, on ka see tõestatav Fermat’ print- siibist lähtudes. a n1 n2 g Joonis 11: Valguse murdumise seadus. 3
annaabi.ee 
