Eesti murded Referaat
aastatel. Murrangu
paratamatuks
taganttõukajaks on olnud traditsiooniliste eesti kohamurrete hääbumine.
Tänapäeva Eestis toetub ajalooliste murrete uurimine juba vältimatult
arhiivitööle. Murrete tasandumine eesti kõnekeele piirkondlikeks erijoonteks
või parimal juhul emantsipeerumine uuteks kohalikeks kirjakeelteks,
nagu Võru murde puhul, on toonud kaasa ka vajaduse uuelaadsete
uurimismeetodite
järele. Nagu rahvusvahelises lingvistikas, nii ka Eestis on osa
murdeuurimisest lähenenud sotsiolingvistikale, uue teadusalana on esile
kerkinud murdesotsioloogia. Viimastel aastatel on uued allkeeled ehk eesti
keele kohalikud ja sotsiaalsed erikujud pigem tugevdanud oma positsioone
kirjakeele kõrval. Käesolev ülevaade eesti murdeuurimise seisust käsitleb
siiski praeguste eesti allkeelte uurimist ainult riivamisi, jättes selle
sotsiolingvistika uurimisseisu analüüsialaks. Järgnevalt on iseloomustatud
annaabi.ee 
