EMAKEELE SELTS. MISSIOON JA TEGEVUSED
õigekeelsust.
Sisuline töö on Emakeele Seltsis jagatud erinevate toimkondade vahel. 1920.1930.
aastail oli kõige tegusam murdetoimkond, kus Andres Saareste juhtimisel pandi
põhirõhk eesti murrete süstemaatilisele kogumisele. Kümne tegevusaasta jooksul
jõuti plaanitud 30 keskesest kihelkonnast küsitlemisega lõpuni 24s ning selle
keeleainese alusel võid Andrus Saareste 1932. aastal esitada Eesti keeleala
murdelise liigenduse, mis üldjuhul kehtib tänapäevani.
Lisaks murdetoimkonnale tegutses väga tulemuslikult ka nimede eestistamise
toimkond, mis andis asjatundlikku nõu nimede eestipärastamiseks. Nimede
eestistamine kerkis päevakorrale 1930. aastail, mil saksapärastel perekonnanimedel
oli nii suur osakaal, et võimatu oli nende järgi määrata inimese rahvust. 1934. aastal
võeti vastu perekonnanimede korraldamise seadus, mille järgi olid perekonnanimede
muutmise põhjuseks näiteks võõrakeelne kuju, halb või labane tähendus, soov
annaabi.ee 
