Eesti murded Referaat
Eesti murrete sageda206
semat sõnavara käsitlevad esimesed TÜ ja EKI murdekorpuse põhjal tehtud
uuringud (Lindström jt 2001, Lindström 2001).
Kohanimedest on uuritud rohkem Lääne-Eesti ja Saaremaa kohanimesid,
viimasest ka Marja Kallasmaa doktoritöö (Kallasmaa 1996, 2000a; vt ka
Kallasmaa 2000b), ning ajaloolise Võrumaa kohanimesid, millest Evar Saar
tegi oma magistritöö (Saar 2001) ja on mitmeid teisi uurimusi (nt Päll 1998,
Saar 1998, 1999, Faster, Saar 2002).
Murdekontaktide uurimine on 1980ndate lõpust tõusnud üheks keskseks
teemaks eesti dialektoloogias. Karl Pajusalu doktoritöö (1996) käsitleb Karksi
murrakust lähtudest keele- ja murdekontaktide mõju murdekeele varieerumisele
ja tasandumisele. Eesti ja eestirootsi murdekontakte on käsitlenud
Evi Juhkam magistritöös (1998) ja hiljemgi (Juhkam 2000), kirderannikumurde
suhteid naabermurrete ja -keeltega Piret Norvik oma magistritöös