EESTI KIRJAKEEL 20.sajand - … Kirjakeele ühtlustumine
• „Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest“ – artikkel 1913
– milles: keel kui elusorganism, mis areneb ise ja
Veski • selle radikaalne ja järsk muutmine pole õige
• hindas kirjakeele selgust ja reeglipärasust
• oluliseks pidas tarbe- ja teaduskeelt
• sõnavara rikastamise allikaks sobib murdekeel ja vanem
kirjakeel (ka oskussõnu murdekeelest võtta ja uusi tuletisi
teha; muudest keeltest laenamine on viimane)
Hinnatud oskussõnavara loojana
1919 sai TÜ-s õpetuskeeleks eesti keel – õppejõud hakkasid Veski
näpunäidete järgi välja töötama oma ala oskussõnavara (tekkisid
zooloogia, matemaatika, geograafia, õigusteaduse, kehakultuuri,
filosoofia jne komisjonid – terminoloogiasõnastikud, milles olevaid
termineid kasutati ülikooliloengutel ja teadustöödes.
Veski terminoloogia