hulgas on samasuguse kujuga baktereid. Erilised on ruudukujulised arhed (Haloarcula). Rakukest · (mitte ajada segi rakumembraaniga) on arhedel kas 1) valguline (glükosüülitud valkudest koosnev S-kiht); 2) polüsahhariidne; 3) pseudopeptidoglükaanist koosnev. · Pseudomureiin e. pseudopeptidoglükaan on polümeer, mille glükaanahelas puudub muraamhape. Muraamhappe asemel on N-atsetüültaloosamiinuroonhape. Monomeeride vahel beeta-1,3 side, mis ei lüüsu lüsotsüümiga. · Bakterite peptidoglükaanis on beeta-1,4 glükosiidside, mis on lüsotsüümiga lüüsitav. · Peptiidahelas ei ole D-aminohappeid. · Grampositiivselt värvuvad ka heteropolüsahhariidse kestaga arhebakterid. Struktuurilt on see polüsahhariid sarnane eukarüootide sidekoe kondroitiinile. Selline kest stabiliseerib ka agregaate.
o kleepumine pinnale (adhesiinid on seotud kestaga). o antigeensete omaduste määramine (lipoplüsahhariidid jne). Peptidoglükaani koostis o Peptidoglükaan on enamvähem sarnase koostisega kõigil g(-) bakteritel, kuid g(+) bakteritel on suuri erinevusi, näiteks erinevad diaminohapped tetrapeptiidis. o Väikseid modifikatsioone on ka peptidoglükaani glükaanahelas, näiteks mükobakteritel ja Nocardial on muraamhappe N-atsetüülrühm oksüdeerunud N-glükolüülrühmaks ja seda önnestub määrata. o Huvitav peptidoglükaan on näiteks taimedele patogeensetel korünebakteritel. Neil on tetrapeptiidid peptidoglükaanis ühendatud lisapeptiididega, mis koosnevad diaminohapetest. Peptiidsideme selle silla aminohapetega moodustavad karboksüülrühmad ühe ahela
Põhjustavad inimesel palavikku, põletikku ja sokki. G(+) bakterite rakukest koosneb: paksust (20-80 nm) peptidoglükaankihist, mis moodustab kuni 80% rakukesta massist, Kestateihhuuhapetest, mis läbistavad peptidoglükaankihti, Lipoteihhuuhapetest, mis seostuvad ka membraani lipiidkihiga. Vähesel määral periplasmat. Teihuuhapped (teichoic acid) on glütserool- või ribitoolfosfaadi polümeerid. Monomeeride vahel fosfodiestersidemed. Kovalentselt seotud peptidoglükaani muraamhappe jäägiga. Lipoteihhuhapped on seotud rakumembraani lipiidkihiga. Teihhuhapete vabadele hüdroksüülidele seostuvad mitmesugused jäägid, nagu suhkrud ja aminohapped. Ulatuvad välja raku pinnale, neile saavad adsorbeeruda faagid- ,,tutvustavad" rakku immuunsüsteemile. 25 Negatiivse laenguga ja annavad raku pinnale negatiivse laengu. Osalevad ka patogeensetel bakteritel seostumisel inimese kudedega.
olla raku kõige välimine osa, G(-) bakteritel on peptidoglükaani kiht õhem ning on periplasma osa (kahe membraani vahel). Arhedel on pseudomureiinkiht tsütoplasmamembraanist väljaspool, mis on peptidoglükaankihiga sarnase ülesandega kaitsta rakku lüüsumast tugeva osmootse rõhu pärast. Peptidoglükaan on lineaarne polümeer, kus korduvad -1,4-N- atsetüülglükoosamiini (NAG) ja N-atsetüülmuraamhappe (NAM) jäägid. NAM ja NAG on omavahel seotud -1,4-glükosiidsidemega. Muraamhappe karboksüülrühma kaudu on sahhariidne kiht seotud peptidoglükaani peptiidse kihiga, moodustades tugeva ja elastse võrgustiku, mis katab bakterit. Peptidoglükaani koostis on bakteriti erinev, kuid põhiolemuselt on ehitus sarnane. G(+) on peptidoglükaankiht väga paks (15 80 nm), koosnedes mitmest peptidoglükaankihist. G(-) on peptidoglükaan tunduvalt õhem (10 nm), tavaliselt ainult üks peptidoglükaankiht. Samas G(-) bakterite rakuümbrisesse kuulub veel
annaabi.ee 
