tulenevatest probleemidest. Juba artikli alguses toob K. Salumäe välja kaks vastanduvust formaalhariduse ja noorsootöö sidususes: positiivsest küljest on Eestis riigi tasandil koolinoorsootöötaja olemasolu vajadust hinnatud piisavalt kõrgelt, et võimaldada selles vallas tasuta kõrgharidust (TÜ VKA õppekava ,,huvijuht-loovtegevuse õpetaja"); negatiivsest küljest aga puudub nii formaalhariduse süsteemis sees kui ka munitsipaaltasandil suures osas jätkuvalt valmisolek ja visioon ,,kasutada" koolinoorsootöötajat nii õpetajate kui õpilaste intensiivsemaks ühiskonda integreerimiseks läbi nende osaluse suurendamise. Järgnevalt peatub artikli autor lühidalt Viljandis õpetatava eriala arengul alates selle loomisest 1995. aastal, seeläbi näidates, kuidas on muutunud suhtumine noorsootöösse ja selle sidumisse formaalharidusega. Olulisim on siinkohal pöörata tähelepanu
Presidendi otsevalitavuse rakendamise vajalikkus sõltub ka presidendi pädevusest (vt lähemalt õppevahendi lk 58-59). Parlamendi liikme tagasikutsumine oli omal ajal levinud nõukogude vabariigi tüüpi riikides, mis polnud demokraatlikud, ja selle instituudi eesmärgiks oli saavutada parteiorganite ja täitevvõimu kontroll deputaadi tegevuse üle. Demokraatlikes riikides on deputaadi tagasikutsumise õigust kastutatud USA mõnes osariigis munitsipaaltasandil. 28. Mida kujutab endast poliitiline reziim? Millised on autoritaarse poliitilise reziimi tunnused? Poliitilise reziimi all mõistetakse neid faktilisi ehk tegelikke meetodeid, mille abil võimu teostatakse, ja milline on isiku tegelik õiguslik seisund ühiskonnas ja vahekorrad riigivõimuga. Poliitilist reziimi ei saa otseselt määratleda kehtivate õigusnormide kaudu, oluline on valitsev tegelikkus. Autoritaarse poliitilise reziimi tunnusteks on:
Siiski peetakse ka selliste võimaluste olemasolu demokraatlikumaks kui nende puudumist (eriti ülemkoja valimise osas). Eestis on vahel arvatud, et demokraatia tunnuseks on ka võimalus parlamenti valitud rahvaesindajat tagasi kutsuda. Tegelikkuses on selline võimalus Euroopa kontinendil olnud mitte demokraatliku reþiimi tunnuseks, vaid omane hoopis nõukogude riigile. Demokraatlikes riikides on tagasikutsumine ette nähtud harva, näiteks Ühendriikide mõnedes osariikides munitsipaaltasandil. Liberaalne reziim oli omane möödunud sajandile. 19 Tänapäeval on selline reþiim mõnedes arengumaades. Seda reþiimi iseloomustab demokraatia põhiõiguste ja vabaduste olemasolu ja ka legaalne opositsioon, aga neid õigusi ja vabadusi saab reaalselt kasutada ainult ühiskonna väiksem ja jõukam osa. Ühiskonna vaesem osa pole lihtsalt suuteline
annaabi.ee 
