oma eluga toime tulla. E. Korp märgib, et võrgustikutöö kontekstis võib sotsiaalteenuseid osutada neljal võrgustiku organiseerituse tasandil järgnevalt: Primaarne võrgustik- organiseerimata kooselu perekonnas, lävimine sõprade ja naabritega; Sekundaarne võrgustik- nõrgalt organiseeritud liikumised ja eneseabirühmad; Ühiskondlik võrgustik- ühingute ja organisatsioonide poolt organiseeritud tegevus (kolmas sektor) Riiklik võrgustik- riiklike ja munitsipaalinstitutsioonide poolt osutatavad teenused (avalik sektor) Nõustamine, eeskätt kontakti leidmine vägivallaohvriga on keerukas, sest väärkoheldud lapsed on täiskasvanute (ka lastekaitsetötajate, pedagoogide, psühholoogide ja meedikute) suhtes väga umbusklikud. Nende kogemus ütleb, et täiskasvanud võivad olla julmad, hoolimatud, nende usaldamine võib halvemal juhul koguni eluohtlik olla. Seetõttu algab väärkoheldud laste
Ta arvestab munitsipaalõiguse dünaamikat ja peegeldab erinevaid arusaamu munitsipaalõiguskorra teostamisest. Munitsipaalõiguspoliitikal on põhiliselt kolm valdkonda. Korralduse poliitika: põhiprobleem: millist omavalitsuskorralduse süsteemi konstitutsiooniõiguslikult etteantud raamides realiseeritakse; kas ja kuivõrd peavad KOV üksused olema aktiivsed. See on sisuliselt küsimus regulatsioonist ja deregulatsioonist, munitsipaliseerimisest ja munitsipaalinstitutsioonide privatiseerimisest, munitsipaaltegevuse formaliseerimisest ja debürokratiseerimisest, samuti subsidiaarsusprintsiibi teostamisest. Näiteks: KOV määrusandlusõiguse tugevdamine, kodanike osalemise parandamine, avalike asutuste spordiühingutele kasutada andmine, omaabiinstitutsioonide soodustamine. Struktuuripoliitika: KOV üksuste funktsiooni- ja arenguvõime parandamine ning nende kohanemisvõime edendamine muutuvate vajaduste ja struktuurimuutustega
annaabi.ee 
