Sampanjakoolituse kokkuvõte Signe Kaasik Champagne regioon Kindel kaitstud vahuveini regioon Põhjapoolseim veinipiirkond Prantsusmaal Kaart Põhilised kasvatatavad viinamarjasordid: Pinot Noir (tume, magusus) Pinot Meunier (tume, pehme maitse) Chardonnay (hele, värskus) Saamislugu Leiutajaks peetakse tihti munka Dom Pérignon'i, kes tahtis valmistada maailma parimat veini Tegelikult on esimeseks teadaolevaks vahuveiniks Blanquette de Limoux, mis leiutati Saint-Hilaire'i mungakloostris 1531 Inglise teadlane Christopher Merret dokumenteeris suhkru lisamise pärast 1. kääritust juba 6 aastat enne seda, kui Dom Pérignon üldse kloostrisse astus. Sampanja valmistamine Kääritatakse baasvein (segu) 10° Pinot Noir,Pinot Meunier,Chardonnay Suletakse samasuguse korgiga nagu õlledel 2. kääritus otse pudelis* Lisatakse pärm ja suhkur Teatud asendis, liigutamine Pärm peab seisma vähemalt 15 kuud* Suletakse korgipuust korgiga Rõhk pudelis 6-8 atm
Ta kirjutas laulud: ,,Vadja pulmalaulud", ,,Ingerlased", ,,Ingeri eepos", ,,Ingelaste õhtud" Arvo Pärt (1935) Ta on tuntud üle maailma. Kooli hariduse sai ta Rakverest. Muusikat õppis Rakveres. Õppis ka Tallinna Muusikakoolis (Otsa) 1963.aastal lõpetas Tallinna konservatooriumi. Ta oli uutele suundadele avatud. Teda ei lubatud koolides õpetama, sest arvati, et see muusika on liiga uudne. Ta oli endassetõmbunud. Ta elas aastaid mungakloostris. 1980 läks elama Berliini Saksamaale, seal elab ta tänini. Lohusalus on heliloojate suvila (Helisalu). Ta on loonud vokaalsümfooniaid (oratooriumid, missad), sümfoonilisi teoseid, koorilaule ja kammermuusikat. Ta on kirjutanud kollaazi teemal ,,Bach". Urmas Sisask (1960) Ta on pärit Harjumaalt Keila lähedalt, suurest 5-lapselisest perest. Tema õde on Siiri Sisask. Urmas Sisask läks õppima Tallinna konservatooriumisse.
kuus kloostrit. Samuti muutis ta kloostriks oma kodu Roomas, kuhu ta ka ise lihtsa mungana elama asus. Selle kloostri patroonikssai apostel Andreas. Kirikuloolased on eri meelt, kas Gregorius kuulus benediktiinide ordusse või mitte. KirikuloolaneCesare Baronio ei tunnusta Gregoriust benediktiinina, kuid Jean Mabillon on veendunud, et ta oli benediktiin. Mabilloni seisukoht on nüüdseks muutunud valitsevaks. Oma elu koduses mungakloostris on Gregorius hiljem pidanud õnnelikumaks ajaks oma elus. Tol ajal elatud range mungaelu oli tõenäoliselt põhjuseks ka ta tervise nõrgenemisele, mis endast hilisemas elus palju tunda andis. Paavst Benedictus I ordineeris Gregoriuse diakoniks (kardinaldiakon). Saamine paavstiks Gregorius I pühitseti paavstiks 3. septembril 590 Rooma Peetri kirikus, kui Bütsantsi keiser Maurikios oli teda tunnustanud. 7
reeglitele aluse Benedictus Nursiast, kes rajas 529.a paiku nendele ideedele põhineva kloostri Kesk-Itaalias Monte Cassino mäel. Tema loodud reeglite järgi elava mungaordu liikmeid kutsuti benediktlasteks (e benediktiini munkadeks). Ordu liikmed pidid loobuma isiklikust omandist, palvetama 7 korda ööpäevas (lad k opus Dei – Jumala töö), eralduma muust maailmast, kuuletuma kloostri ülemale (mungakloostris abt, nunnakloostris abtiss; aramea k aba – isa), paastuma, üksteise eest hoolitsema ja tegema vaimset või füüsilist tööd. Kloostrite tähtsus: a) Majanduselu keskused (suurmaaomanikest nn kollektiivsed mõisnikud; tegeleti aianduse ja sordiaretusega, omad käsitöökojad ja veskid). b) Kultuurikeskused (säilitasid vanu käsikirju ja tegelesid nende paljundamisega, seal tegutsesid kloostrikoolid, mungad olid
teatri süsteemi. Vana Tuvila teater saavutas kiiresti populaarsuse ka väljaspool Prantsusmaad. Näitlejakeskne teater, ideaaliks commedia dell'arte. Oluline on ka autoritruudus. Sõna väga oluline. 1920ndatel hakkas tegelema improvistasiooni-trupi loomisega. 1924 trupp Les Copiaus. Sulges Vana Tuvila teatri, sest majanduslikult oldi suures kitsikuses. Inspiratsiooni ammutati tsirkuse klounidelt. Eesmärgiks luua tõeline rahvateater. Keskaegsed müsteeriumid mungakloostris, linnaväljakutel, hoovides. Vaatemängulisus, massistseenid. Tuletas meelde Reinhardti monumentaalseid lavastusi. Tagasivaadates Copeau leiab, et väikese ruumi teater välistab massipubliku. Need olid vaid tehnilised laborid. See ei ole teater tõelises mõttes, sest puudus publik. Tõeline teater tuleb tuua rahvani. Nii arvas elu lõpus. Temast inspireerituna sündisid mitmed n-ö teatrilaborid 60-70ndatel (Grotowski, Brook jt)
annaabi.ee 
