..5 cm pikad, 1...1,5 cm pikkuse rootsuga. Pikkvõrsete lehtedel on suured neerjad abilehed. Crataegus rhipidophylla– harilik viirpuu Hariliku viirpuu lehed on munajad, lõhised kuni jagused, 5...7 (2...4 paari) teravatipulise horisontaalse kitsa hõlmaga, ebaühtlaselt teravsaagjad (peaaegu kogu hõlmade ulatuses). Õitsevatel okstel on lehed munajad kuni rombjad 3...5 madalama hõlmaga. Lehe pikkus on 3...6 cm. Crataegus submollis – karvane viirpuu Lehed on munajaskolmnurksed, sirge või nõrgalt südaja alusega, 5...7 paari, 11...15 nõrga hõlmaga või kahelisaagjad, noorelt mõlemalt poolt, hiljem ainult alt (rood) karvased, 6...10 cm pikad, 5...8 cm laiad. Leheroots on karvane. Potentilla fruticosa– põõsasmaran Lehed on sulgjad (sageli ebakorrapärased), 3...7 lehekesega. Viimased on süstjad, terveservased, alt hallikasrohelised, mõlemalt küljelt siidjate karvadega, 1...2 cm pikad ja kuni 0,5 cm laiad. Rosa rugosa– kurdlehine kibuvits
Viljad kerajad või piklikud, punased, kollased või mustad, luuseemneid 1-5, viljaliha lääge ja jahune. Puit tugev, kõva ja raske, kollakas või punakas. Liike 200 (harili, karvane) Levinud Põhja-Ameerikas ja Euroopas ning Aasias. Puitu kasutatakse nikerdusteks ja treimistöödeks. Vilju toiduainetööstuses. Karvane viirpuu: Crataegus submollis Põhja-Ameerika idaosas. Eestisse sissetoodud. 6-8m kõrgune väike puu. Mullastiku suhtes vähenõudlik, talub kärpimist. Lehed munajaskolmnurksed, sirge või nõrgalt südaja alusega, hõlmadegam kahelisaagjad, alt rood karvased, 6-10 cm pikad. Leheroots karvane. Õied valged, suured, koondunud kobarasse, õitseb mai lõpp. Viljad piklikud oranžpunased, karvased, jahukasmahlased. Kasutatakse haljastuses, ka hekitaimena. Marju toiduainetööstuses. 54. Perekond vaarikas ja harilik vaarikas Perekond vaarikas: Perekonda kuuluvad heitlehised või igihaljad ühekojalised põõsad, liaanid ja rohttaimed. Varred ogalised
treimistöödeks, masinaosadeks jne. Marju ja õisi kasutatakse südameravimite (tugevdab südametööd, ravib kõrgvererõhutõbe), zeleede, veinide ja likööride valmistamiseks. Crataegus submollis - Kasvab looduslikult Põhja-Ameerika kirdeosas, ka Kanadas, alusmetsarindes, metsaservadel. Meil üks tavalisemaid viirpuuliike, kasvades tavaliselt madala 6 kuni 8 m kõrguse puuna. · Lehed on munajaskolmnurksed, sirge või nõrgalt südaja alusega, 5...7 paari, 11...15 nõrga hõlmaga või kahelisaagjad, noorelt mõlemalt poolt, hiljem ainult alt (rood) karvased, 6...10 cm pikad, 5...8 cm laiad. Leheroots on karvane · Võrsed noorelt karvased, hiljem lõvedega, paljad, astlad 4-6 cm pikad, veidi kõverdunud. · Õied, valged, üsna suured, koondunud 10-15 õielistesse kännastesse, õitseb mai lõpp, juuni.
annaabi.ee 
