pulbritaoline; · Laiksus lehtedel, okastel erineva kuju ja värvusega seeneniitidest laigud; · Kirmetis seeneniitidest hele kirme taime lehtedel; · Eritis vaigujooks, mahlajooks, kleepuv ja õhus kõvaks muutuv vedelik kummivoolus, suhkrut sisaldav mesikaste jms; · Pahk rakkude arvu ebanormaalne suurenemine; · Mumifitseerumine taimeosa muundumine seeneniitide tõttu. Seeneniidid kasvavad taimeosast läbi ja see ei lagune vaid säilub (mumifitseerub); · Tuuleluuad uinuvate pungade puhkemise tulemusel hargnevad võrsed ebaloomulikult tihedalt; · Põletik taimeosa kiire kuivamine; · Haavand koorevigastus, millele lisandub vaigujooks (puuvähk, ei kasva kinni) · Padjand taime lehtedel ja vartel epidermi all kõrgendid, kust epidermi rebenemisel väljuvad seene eosed. 2. SEENED TAIMEHAIGUSTE TEKITAJATENA 2.1. Seente ehitus Seeni teatakse umbes 100000 liiki. Seente rakkudes pole klorofülli, seega pole nad ise
Võib ulatuda paarist cm-st kuni mitmekümne meetrini. Eestis kõige rohkem 3-4 m (Otepää linnus). Kultuurikihi paksus oleneb inimeste tegevusest. Nt linnused, mõisakohad, asulad. Matusepaigad. On kolm erinevat matusepaiga rühma: maahauad, haudehitis (maapealne) ja segavorm (maa sisse maetud, kuid maa peale on midagi ehitatud). Matmisviise on ka kolm: laibamatus, põletusmatus ja mumfitseerimine (taheti surnukeha säilitada ja töödeldi seda sooladega). Kuivas ja kuumas kliimas surnu mumifitseerub ise, sest vedelik kehast aurab ära, kuid ei mädane ja kuivab ära. Ka Soomes on mumifitseeritud kehasid, sest õhk ei pääse ligi. Keha mumifitseerub ka jääs. Majandusliku tegevusega seotud muistised. Peamiselt muistsed põllud, kiviaiad. Eesti vanimad põllud u 3000 aaastat vanad. Veel rauatöötlemiskohad, soolakaevamise kohad. Kultusmuistised. On lohkudega kive (pronksiajast, väikese ajaga, Eestis 1750), ohvrikive, kultuslikke allikaid (Eestis üle 400, nimetatakse ka
Viirus on jaotatud kahte suurde genotüüpi: I genotüüp (tsütopaatilised viirused – rakkude hävimine, atsütopaatilised viirused – persistentne produktiivne ehk viirus paljuneb rakus ja rakk ei hävi), II genotüüp (TPV ja ATPV). Levik: Levib otseselt ja kaudselt, esimene replikatsioon on tonsillides. Viirus läbib platsentat ja kahjustab loodet erinevalt. Esimesel 20 päeval ei juhtu embrüoga midagi. Kui viirus nakatab loodet 100 päeva jooksul, loode mumifitseerub, resorbeerub. Esimesel 4 kuul nakatades hakkab viirus lootes paljunema, sünnib persistentselt infitseeritud vasikas. Viirus satub organismi aerogeenselt, suu kaudu. Esimene replikatsioon on tonsillides, vireemia, eeskätt tabanduvad seedetrakt, nahk, hingamisteed. Kliiniline pilt: Kaasasündinud defektid: pimedad, väiksem väikeaju, ataksiad, koordinatsioonihäired, hukkuvad esimestel elukuudel, selgroo deformatsioonid. Tiinuse
annaabi.ee 
