Arvata on, et tulenevalt kasside sõltumatust iseloomust ja teadliku tõuaretuse puudumisest, võttis kasside kodunemine aega tuhandeid aastaid. Viiteid täielikust kodustamisest on tänapäevani jõudnud aga Vanast Egiptusest 3600 aasta tagant. Sellest ajast pärit piltidel kannavad kassid kaelarihmu ja söövad juba kaussidest. 2900 aastat tagasi tõsteti aga kass jumalanna seisusesse. Jumalanna Bastet pühas linnas Bubastis on leitud suurel hulgal mumifitseerituna maetud pühi kasse. Vaatamata egiptlaste kehtestatud väljaveokeelule, levisid kodustatud kassid sealt tasahilju ka mujale. Ka Christopher Columbus võttis kassid näriliste vastu oma laevadele. Võrreldes koertega, on kassid vähekodustatud, pigem on nad kohanenud inimeste kohaloluga. Enamuses neist on iseteadlikud kodutiigrid, kes ei allu kõrgemalt tulnud käskudele. Kasside heaolu on otseses seoses inimese võimega tagada nende metsikute esivanematega sarnane eluviis ja toitumine.
Munejana on aeg-ajalt märgitud ka Thot). Teeba jumalana samastati Amonit Raga. Ta oli enne olnud mingisugune õhujumala funktioon ning seetõttu kujutati teda inimkujul sinisena. Teda kujutatakse kuningana troonimas, kahe pika sulega kroon peas. Tema jumalikkust näitab ülespoole keerdus habe. Amoni loomne vorm on oinas. Ptah oli Memphise peajumal ning Memphise süsteemi järgi maailma looja. Ta oli jumal-käsitööline ning käsitööliste kaitsja. Teda kujutatakse sageli kookonis mumifitseerituna kuid ümara peakattega. Tema ise ei olnud loom kuid tal oli loomne ilming härg Apis. Apis oli üheaegselt nii Ptahi ilming kui tema Ba (elujõud, vägi). Surmajärgsus Egiptlased elasid paljuski surmaootuses ning surma ettevalmistuses. Üks tingimus, mis tuli surmajärgse elu saavutamiseks täita, oli saada maetud Egiptusesse. Ei ole selge, kellele sai osaks surmajärgsus. Uue riigi ajal selgelt kõigile. Vana riigi ajast on aga surmajärgsusest rääkivad tekstid
annaabi.ee 
