lehetäidele eriti meelepärased. 6. Kasulik on orgaaniliste multsidega multsimine. Mults kaitseb pinnast kuivamise eest, takistab mulla pinnale kooriku moodustumist, parandab mulla struktuuri, tagades mikroorganismidele ja vihmaussidele mullas soodsad elutingimused, aitab temperatuuri ja niiskust stabiliseerida. Orgaanilise multsi kasutamine takistab umbrohtude idanemist ja kasvu ega lase kahjuritel läbi multsikihi taimejuurteni tungida. Ristõieliste maakirpe peletab multsimine toominga või papli lehtedega. Erinevalt sünteetilistest materjalidest orgaaniline mults (kompost, sõnnik, niidetud rohi, langenud lehed, rohimisel peenardelt eemaldatud seemneteta umbrohud) kõduneb ja rikastab pinnast huumusega. 7. Seenhaiguste vältimiseks tuleks jälgida, et taimed ei kasvaks liiga tihedalt ja vajaduse korral neid harvendada. Taimedel peaks ridades ja peenardes olema piisavalt ruumi.
Multsiks võib olla põhk, turvas, paber, höövlilaastud, puulehed, niidetud rohi, saepuru, puukoor, graniidikillustik, kile, tekstiil, mitmesugused tööstusjäätmed jne. Multsimise eesmärgid: 1) mullapinna umbrohtumise vältimine, 2) mullakooriku tekke vältimine, 3) temperatuuri kõikumise vähendamine mullas, 4) mullaniiskuse parem säilitamine, 5) taimede varustamine orgaanilise väetisega, 6) mulla mikroorganismide tegevuse intensiivistamine. Multsikihi paksus varieerub sõltuvalt materjali õhulisusest 10-30 cm-ni. Peenestatud männikoort kasutatakse eelkõige ilutaimepeenarde multsimiseks, kuna kvaliteetne männikooremults on ühtlasi ka dekoratiivne. Haljastuses kasutatakse ka peenefraktsioonilist graniidikillustikku või jämedat kruusa. Puukoor sobib rohkem maa-, killustik linnatingimustesse. Kilemultsi kasutamine on Eestis levinud maasikakasvatuses. Kilemultsil valmib saak varem ja see võimaldab saada kõrgemat hinda
annaabi.ee 
