kõik hoiustajad kunagi korraga oma raha välja võtta ei soovi. Pangad hoiavad mingi osa deposiitidest reservis, ülejäänu aga laenavad välja. Väljalaenatud rahast omakorda mingi osa hoiustatakse uuesti pangas, millest osa jätab pank reservi, osa aga laenab omakorda uuesti välja. Nii võib kokku hoiustatud ja välja laenatud raha hulk võrreldes algse rahasummaga võrreldes mitmekordistuda. Seda nimetatakse raha multiplikaatoriks. 52. Monetaarpoliitika e rahapoliitika mõju majandusele. Riigi rahapoliitika ehk monetaarpoliitika kolm põhilist vahendit on: diskontomäär; kohustuslik reservinõue; avaturu operatsioonid. Diskontomäär e pangamäär on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest. Kohustuslik reservinõue on keskpanga poolt kommertspankadele kehtestatud nõue, mis sätestab miinimumi, kui suure osa hoiuste kogusummast peavad
tegevus põhineb arvestusel, et kõik hoiustajad kunagi korraga oma raha välja võtta ei soovi. Pangad hoiavad mingi osa deposiitidest reservis, ülejäänu aga laenavad välja. Väljalaenatud rahast omakorda mingi osa hoiustatakse uuesti pangas, millest osa jätab pank reservi, osa aga laenab omakorda uuesti välja. Nii võib kokku hoiustatud ja välja laenatud raha hulk võrreldes algse rahasummaga võrreldes mitmekordistuda. Seda nimetatakse raha multiplikaatoriks. Riigi rahapoliitika ehk monetaarpoliitika kolm põhilist vahendit on: diskontomäär; kohustuslik reservinõue; avaturu operatsioonid. Intress on lisamakse, mida laenuvõtjad maksavad laenuandjatele ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. Raha multiplikaator: on deposiitide(hoius) laienemine jagatud sularaha reserviga, mida pangad hoiavad. Ta võrdub avaldisega 1/r seni, kuni pangad ei otsusta hoida lisareserve.
ja seetõttu ka kõikide pankade jaoks kokku kehtib nõue, et varade kogusumma peab võrduma kohustuste ja omakapitali summaga ehk bilansi aktiva pool peab võrduma passiva poolega: D=R+L 18. Raha multiplikaator Pankade pidevalt korduv tegevus: hoiuste kogumine ja vaba raha väljalaenamine näitab, et reservide ühikuline kasv suurendab hoiuseid ja rahapakkumist. Kui reservisuhet tähistab r, siis avaldist 1/r nimetatakse raha multiplikaatoriks (võimendiks). . Negatiivne multiplikaator. Esineb siis kui on tegemist impordi osatähtsuse suurenemisega, maksukoormuse suurenemisega.Tulemuseks on väiksem nõudlus ja tarbimine, säästmiskalduvuse tõus. Positiivne multiplikaator Valitsuskulude, investeeringute ja ekspordi suurenemine. 19. Tööhõive, töötus Töötus on olukord, kus inimesed, kes tahaksid olemasoleva palgataseme korral töötada, ei suuda tööd leida
Mikro-ja makroökonoomika · Mikro ja makroökonoomika põhimõisted (7-14) Mikro-ja makroökonoomika uurib, kuidas inimkond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, ressurssid piiratud. Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.(teenused ja kaubad) Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on nende kaupade ja teenuste kasutamine. Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Maa loodusressursid · Kapital inimtööga valmistatud tootmisvahendid · Töö kehalised ja vaimsed võimed Alternatiivkulu ühe hüviste tootmise suurenemisel peab teise hüvise tootmismaht vähenema. Alternatiivkuluks nimetatakse parimast alternatiivist loobumise hinda. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise kombinatsiooni, mida võiks majanduses ...
annaabi.ee 
