toimub paljuski ilma arvestamata tavarahva huvisid, mille tõttu eriti arengumaades on levinud inimeste ära kasutamine (nt. väga rasketes töötingimustes üle 12 tunni töötamise sund, lapstööjõu kasutamine olematu palga eest). Nendes riikides, kus seadusandlus on nõrk, altkäemaksu maksmine tavanähtus, keskkonnanõuded nõrgad või üldse puuduvad ning firma omanikel, kellel on palju ressursse ning võimu on sealsetel elavatel inimeste multinatsionaalsete korporatsioonide vastu vähe välja panna. Suurfirmade jaoks on sellised riigid kerge saak ja mitmetel aladel, mis nõuavad palju tööjõudu ja kergeid keskkonnanõudeid ideaalne paik, kus oma äri ajada. Tekstiilitööstused ning kosmeetikatööstused paistavad selle koha pealt eriti silma. Suured ülemaailma tuntud rõivabrändid, nagu näiteks H&M, Primark, Nike, Levis ja teisedki on liigutanud oma vabrikud kalli tööjõu ja karmide seadustega arenenud maadest kolmandatesse
institutsioonid on ühiskondlikud stimuleerimissüsteemid Parlamentarism- Parlamentarism on kõrvuti presidentalismiga konstitutsioonililise reziimi üks põhivariante. Parlamentarismi puhul on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus vastutab usaldushääletuse kaudu parlamendi ees. Rahvusvahelite suhete iseloomustus- Rahvusvahelised suhted on suhted rahvusvahelises süsteemis peamiselt riikide vahel, aga ka rahvusvaheliste organisatsioonide ning hargmaiste ettevõtete (multinatsionaalsete korporatsioonide) vahel. Akadeemilise distsipliinina on rahvusvahelised suhted politoloogia haru, mis uurib rahvusvahelisi suhteid. Rahvusvahelisi suhteid uuritakse nii positiivselt (rahvusvahelisi suhteid analüüsides) kui normatiivselt (välispoliitilisi eesmärke ette kirjutades).
Soodustab kaubavahetust Töötajate kasvav ekspluateerimine madala Globaalne kultuuriline areng tulutasemega riikides Kauplemine paljude riikidega Farmerite tulude kasv vs näljahäda Odavam rahvusvaheline transport Keskkonnamõjud vaestes riikides Majandusliku avatuse kasv Sotsiaalsed rahutused Riigiülesed kaubanduskokkulepped Elatustaseme kasv suurendab nõudlikkust Madalamad ärikulud Multinatsionaalsete korporatsioonide tekkimine Globaalse kommunikatsiooni areng Soodustab migratsiooni Globaliseerumine nii vähendab kui ka suurendab riikidevahelisi erinevusi. 2 näidet: Riikidevahelised erinevused vähenevad Riikidevahelised erinevused suurenevad Igas maailma riigis on võimalik osta Coca- Ghana peamiseks ekspordiartikliks on
ja tööjõu) vabam liikumine, transpordi ja kommunikatsioonikulude alanemine ning üks tagajärgedest on see, et maailmas on lihtsam liikuda. (Parts, E. 2012) 1.1 MIKS ON GLOBALISEERUMINE HEA? Globaliseerumine soodustab kaubavahetus, millega kaasneb kauplemine erinevate riikidega, mitte ainult naaberriikidega, vaid ka paljude teiste riikidega. Selle tõttu on ka riikide vaheline transport odavam, majandusliku avatuse kasv riikidel, riigiülesed kaubanduskokkulepped, madalamad ärikulud ning multinatsionaalsete korporatsioonide tekkimine. (Parts, E. 2012) Globaalse kommunikatsiooni areng kiirem ja odavam globaalne kommunikatsioon, internetiteenuste areng ja levik, globaalsed infovõrgustikud, uued tehnoloogiad, kasvav teadlikkus rahvusvahelistest probleemidest. Globaliseerumine soodustab ka migratsiooni alaline elamaasumine teise riiki, (ajutine) töötamine või õppimine teises riigis, rahvusvaheline turism. Ning
§ 9. Multinatsionaalsed ettevõtted Multinatsionaalsed ettevõtted e hargmaised ettevõtted on äriühingud või muud üksused, mis võtavad osa majanduslikust elust, tegutsedes rohkem kui ühes riigis, ning on võimelised mõjutama riigi poliitilist arengut. Tegemist on aga siiski siseriikliku õiguse alusel loodud üksustega. Multinatsionaalsed ettevõtted mõjutavad praktikas oma käitumisega rahvusvahelist elu ning sõlmivad riikidega lepinguid. Tekkinud on küsimus, kas multinatsionaalsete ettevõtete ja riikide vahel sõlmitud lepingute puhul on tegemist rahvusvaheliste lepingutega ning kas sellest tulenevalt on tegemist rahvusvahelise õiguse subjektidega. Multinatsionaalsete ettevõtete õigussubjektsuse ümberlükkamiseks tuuakse järgmise argumendid: nad ei ole loodud rahvusvahelise lepingu alusel; neil puudub rahvusvaheline tunnustus; nad ei tegele ülemvõimu küsimustega, nagu seda teevad riigid.
Horisontaalne strateegia – välisriikides toodetakse samu tooteid kui koduriigis Vertikaalne strateegia – välisriikides toimub tooraine hankimine, pooltoodete valmistamine ja mud tootmiseelsed etapid. Koduriigis järgnevad kokkupanek, müük, loomulikult arendustöö ja uuringud. Seega rahvusvahelistumise etappidena võib välja tuua: Tootmisüksuste rajamise välismaal Tootmisportsessi juhtimine välismaal Välisettevõtete ostmine Investeeringud Müügivõrgu rajamine MULTINATSIONAALSETE ETTEVÕTETE JA VÄLISKAUBANDUSE TEOORIAD ● Absoluutse ja suhtelise eelise teooria (A. Smith) ● Heckscheri-Ohlini neoklassikaline väliskaubanduse teooria - iga riik kontsentreerub nende kaupade tootmisele, milles tal on suhteline eelis, st ta suudab neid kaupu toota kuluefektiivsemalt kui teised riigid ● Toote elutsükli teooria (R. Vernon) – selle kohaselt toimub toote leiutamine ja arendamine tavaliselt arenenud riikides, kuna uue toote
Uued oskusteabed 3. Kodumaiste ettevõtete tugevnemine 4. Ekspordi suurenemine 5. Uute tööstusharude teke 6. Maksutulu 7. Allhankijate võrgustike laienemine 8. Regionaalpoliitika seisukohad 9. Olemasolevate ettevõtete elavnemine 10. Tehnoloogia Miinused: 1. Kasum liigub riigist välja 2. Välismaised ettevõtted hakkavad mõjutama poliitikat MULTINATSIONAALSED KORPORATSIOONID (vt töölehte Maailmalinnade hierarhia) Maailmalinn on linn, kuhu on kogunenud multinatsionaalsete korporatsioonide peakorterid. Maailmalinnadel oma hierarhia (osades linnades peakortereid rohkem). Kaksiklinn on linn, mille koosseisu kuuluvad piiriäärsed linnad, mis on omavahel integreeritud. RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE JA MAKSEBILANSS ARVEPIDAMINE SNA- Rahvamajanduse arvepidamise süsteem (näitajad moodustavad süsteemi) Olulisemad näitajad: 1) SKT- sisemajanduse kogutoodang SKP- sisemajanduse koguprodukt
nagu NATO, EL, ÜRO, on võim suurendada ja juhtida riikide vahelist koostööd. 3. Marksism Konfliktile toetuv teooria. Viib konflikti klassivõitluse tasandile. Ebaõige tootmisvahendite jagunemine. Tänapäevasel kujul on see võrdlemisi kirev. Sõltuvuse teooria Väidab, et arenenud riigid, tuginedes oma võimule, tungivad arenguriikidesse läbi misjonäride, poliitiliste nõustajate, ekspertide ja multinatsionaalsete korporatsioonide (MNC), et neid integreerida kapitalistlikku süsteemi, selleks, et saada ligipääs nende loodusvaradele ja muuta nad arenenud riikidest sõltuvaks. Maailmasüsteemi teooria (Edasiarendus arenenud maailma teooriast) Maailma on võimalik jagada kolmeks: - Tuumiksüsteem (arenenud tööstusriigid) - Perifeeria (Tuumikriigid ekspluateerivad neid ning nad on vaesed) - Semi- e
Arvatakse, et tarkvara mudel on tehnosiirde kõrgeim tase. Kapitali mudeli tähelepanu keskmes on välismaiste otseinvesteeringute sissetoomine. Koos kapitaliga loodetakse ka tehnoloogia, turusidemete, töökultuuri jms sissevoolulule. Selle mudel tüüpilisteks näideteks on Brasiilia ja Singapur. Ka taasiseseisvunud Eesti Vabariik on teinud panuse sellele riikidevahelise tehnosiirde mudelile. 35. Multinatsionaalsete ettevõtete horisontaalse ja vertikaalse integratsiooni strateegia Horisontaalse integratsiooni strateegia. Välismaale paigutatakse päritolumaa tootmise varasemad etapid (nt toorainete hankimine, pooltoodete valmistamine jne) või päritolumaa tootmisele järgnevad etapid (montaaž, müük, jms) 36. Kuidas mõõdetakse riikide (majanduslikku) avatust?
Multimodaalsed jaotuskeskused. Logistilised ketid üha pikemad ja mitmekesisemad, üha enam toimib nn. “ülemaailmse varustamise” põhimõte. Infrastruktuuride juures hinnatakse : Piisav vaba ruum Väga heade transpordiinfrastruktuuride (lennuväli, sadam, raudteed, kiirteed) olemasolu. Majanduslike tingimuste juures hinnatakse: kiiret äriteenuste kasvu, seda eriti transpordi ja kommunikatsioonide osas, suure tööstusliku baasi olemasolu või juurdepääsu suurele tagamaale, paljude multinatsionaalsete kompaniide olemasolu (kaasaarvatud nende regionaalsed peakorterid). Võimalus saada logistikasõlmeks Infrastruktuuride juures hinnatakse : Piisav vaba ruum Väga heade transpordiinfrastruktuuride (lennuväli, sadam, raudteed, kiirteed) olemasolu. Majanduslike tingimuste juures hinnatakse: kiiret äriteenuste kasvu, seda eriti transpordi ja kommunikatsioonide osas, suure tööstusliku baasi olemasolu või juurdepääsu suurele tagamaale, paljude multinatsionaalsete kompaniide olemasolu
Maailmamajanduse elemendid on maailmaturg, rahvusvahelised arveldused ja krediit, rahvusvahelised organisatsioonid ning rahvusvaheline tööjaotus. · Majanduskord- iseloomustab majanduskord inimeste eksisteerimist, kooselu ja tegutsemist ühiskonnas teatud kindlaksmääratud seostes ja suhetes. · Uus rahvusvah. majanduskord- atribuutideks on kapitali suurenenud liikuvus, multinatsionaalsete firmade, pankade ja tööstustegevuse kasvav põimumine, tööstusliku tootmise raskuskeskme kandumine üha heterogeensemaks muutuva Kolmanda Maailma riikidesse. 2. Rahvusvahelise majanduse teooria aine, koostisosad (rahvusvahelise kaubanduse teooria, -poliitika ja rahvusvaheline rahandus). · Rahvusvahelise kaubanduse teooria uurib riikidevahelist kaubavahetust pikaajalise
Multinatsionaalsed ettevõtted e hargmaised ettevõtted on äriühingud või muud üksused, mis võtavad osa majanduslikust elust, tegutsedes rohkem kui ühes riigis, ning on võimelised mõjutama riigi poliitilist arengut. Tegemist on aga siiski siseriikliku õiguse alusel loodud üksustega. Multinatsionaalsed ettevõtted mõjutavad praktikas oma käitumisega rahvusvahelist elu ning sõlmivad riikidega lepinguid. Tekkinud on küsimus, kas multinatsionaalsete ettevõtete ja riikide vahel sõlmitud lepingute puhul on tegemist rahvusvaheliste lepingutega ning kas sellest tulenevalt on tegemist rahvusvahelise õiguse subjektidega. Multinatsionaalsete ettevõtete õigussubjektsuse ümberlükkamiseks tuuakse järgmise argumendid: nad ei ole loodud rahvusvahelise lepingu alusel; neil puudub rahvusvaheline tunnustus; nad ei tegele ülemvõimu küsimustega, nagu seda teevad riigid. Multinatsionaalsete ettevõtete
Kapitali mudeli tähelepanu keskmes on välismaiste otseinvesteeringute sissetoomine. Koos kapitaliga loodetakse ka tehnoloogia, turusidemete, töökultuuri jms sissevoolule. Selle mudeli tüüpilisteks näideteks on Brasiilia ja Singapur. Ka taasiseseisvunud Eesti Vabariik on teinud panuse sellele riikidevahelise tehnosiirde mudelile. Muidugi ei ole ükski riik kasutanud ainult üht eelmainitud tehnoloogia omandamise mudelit, vaid on neid omavahel kombineerinud. 35. Multinatsionaalsete ettevõtete horisontaalse ja vertikaalse integratsiooni strateegia Multinatsionaalse ettevõtte loomisel eristatakse kahte strateegiat. Horisontaalse integratsiooni strateegia. Välismaal toodetakse samu tooteid sama töötlusastmega kui päritolumaal. Vertikaalse integratsiooni strateegia. Välismaale paigutatakse päritolumaa tootmise varasemad etapid (nt tooraine hankimine, pooltoodete valmistamine jne) või
Arvatakse, et tarkvara mudel on tehnosiirde kõrgeim tase. Kapitali mudeli tähelepanu keskmes on välismaiste otseinvesteeringute sissetoomine. Selle mudeli tüüpilisteks näideteks on Brasiilia ja Singapur. Ka taasiseseisvunud Eesti Vabariik on teinud panuse sellele riikidevahelise tehnosiirde mudelile. Muidugi ei ole ükski riik kasutanud ainult üht eelmainitud tehnoloogia omandamise mudelit, vaid on neid omavahel kombineerinud. 32. Multinatsionaalsete ettevõtete horisontaalse ja vertikaalse integratsiooni strateegia Multinatsionaalse ettevõtte loomisel eristatakse kahte strateegiat. Horisontaalse integratsiooni strateegia. Välismaal toodetakse samu tooteid sama tööt-lusastmega kui päritolumaal. Vertikaalse integratsiooni strateegia. Välismaale paigutatakse päritolumaa tootmise varasemad etapid (nt tooraine hankimine, pooltoodete valmistamine jne) või päritolumaa tootmisele järgnevad
Tänapäeval põhilised tegutsejad kodanikuühendused. Consumers International koosneb erinevate riikide esindajatest. Tarbija on tänapäeva ühiskonnas amatöör ta ei tunne kaupu ja teenuseid (need on tehniliselt järjest keerulisemad ja kaugemad). Standardvarustus inimesel on teatud nägemus, mis neil peab olemas olema, et elus hakkama saada (õpik lk 27) Tarbijaõiguste kujunemine Tänapäeval teenuste ja kaupade tarbijaturu iseloomulikud jooned: 1. Suurte multinatsionaalsete korporatsioonide osatähtsuse kasvamine paljudel maailma turgudel ja konkurentsi vähenemine 2. Tooted ja teenused muutuvad tehniliselt järjest keerulisemaks, kaupu turustatakse valmispakendis 3. Masstootmise, -tarbimise, -turustamise domineerimine tarbijatoodete turul 4. Ettevõtjad on suhteliselt hästi ühinenud erialaliitude ja muude huvigruppide kaudu, tarbijad on suhteliselt vähem organiseerunud oma huvide kaitseks.
kontseptsioonid mitte enam individuaalse ettevõtte vaid terve tarneahela tasandil. Kaks peamist märksõna: protsesside integreerimine ja tarnijate baasi ratsionaliseerimine. Vähem tarnijaid, kuid nendega tihedam koostöö, vastastikune usaldus, info jagamine (nõudlus, käesolevad laovarud, tarne ja tootmisgraafikud sageli tootearendus), ühised eesmärgid, kulude läbipaistvus. Algselt arenes tarneahela juhtimise kontseptsioon välja seoses multinatsionaalsete korporatsioonidega, kuhu kuulub sadu omavahel tihedalt seotud, kuid iseseisvaid ettevõtteid üle maailma, nil, et kõik tarneketis osalejad kuuluvad ühe korporatsiooni alla. (kaevandused, alltarnijad, koostetehased, transpordi ja turustusfirmad jne.). Tänapäeval kasutatakse tarneahela kontseptsiooni ka horisontaalse integratsiooni puhul (supply chain partnerships, strategic allianses). Areng on seotud outsourcing ja downsizing kontseptsioonide laialdase kasutamisega. Samuti aeg:
kuulutatakse ta persona non grataks (ebasoovitav isik) ja saadetakse maalt välja.Ühes pealinnas asuvad välisdiplomaadid moodustavad diplomaatilise korpuse. Saatkondi lähetatakse mitte ainult valitsuste, vaid ka rahvusvaheliste organisatsioonide (ÜRO, NATO, Euroopa Liit jne) juurde. Rahvusvahelised suhted tähendavad suhteid rahvusvahelises süsteemis peamiselt riikide vahel, aga ka rahvusvaheliste organisatsioonide ning ettevõtete (multinatsionaalsete korporatsioonide) vahel. Rahvusvahelised suhted põhinevad rahvusvahelistel lepingutel. Näiteks: 8.aprillil 2010 kirjutasid presidendid Barack Obama ja Dmitri Medvedjev alla uuele strateegilise relvastuse piiramise lepingule (START-lepingule), mille järgi USA ja Venemaa kahandavad oma lahinguvalmis tuumalõhkepeade arvu 30% võrra (1550-ni). Integratsiooni all mõistetakse samasse sotsiaal-majanduslikku süsteemi kuuluvate riikide
kuulutatakse ta persona non grataks (ebasoovitav isik) ja saadetakse maalt välja. Ühes pealinnas asuvad välisdiplomaadid moodustavad diplomaatilise korpuse. Saatkondi lähetatakse mitte ainult valitsuste, vaid ka rahvusvaheliste organisatsioonide (ÜRO, NATO, Euroopa Liit jne) juurde. Rahvusvahelised suhted tähendavad suhteid rahvusvahelises süsteemis peamiselt riikide vahel, aga ka rahvusvaheliste organisatsioonide ning hargmaiste ettevõtete (multinatsionaalsete korporatsioonide) vahel. Rahvusvahelised suhted põhinevad rahvusvahelistel lepingutel. Näiteks: 8.aprillil 2010 kirjutasid presidendid Barack Obama ja Dmitri Medvedjev alla uuele strateegilise relvastuse piiramise lepingule (START-lepingule), mille järgi USA ja Venemaa kahandavad oma lahinguvalmis tuumalõhkepeade arvu 30% võrra (1550-ni). Integratsiooni all mõistetakse samasse sotsiaal-majanduslikku süsteemi kuuluvate riikide
non grataks (ebasoovitav isik) ja saadetakse maalt välja. Ühes pealinnas asuvad välisdiplomaadid moodustavad diplomaatilise korpuse. Saatkondi lähetatakse mitte ainult valitsuste, vaid ka rahvusvaheliste organisatsioonide (ÜRO, NATO, Euroopa Liit jne) juurde. Rahvusvahelised suhted tähendavad suhteid rahvusvahelises süsteemis peamiselt riikide vahel, aga ka rahvusvaheliste organisatsioonide ning väilsmaiste ettevõtete (multinatsionaalsete korporatsioonide) vahel. Rahvusvahelised suhted põhinevad rahvusvahelistel lepingutel. Näiteks: 8.aprillil 2010 kirjutasid presidendid Barack Obama ja Dmitri Medvedjev alla uuele strateegilise relvastuse piiramise lepingule (START-lepingule), mille järgi USA ja Venemaa kahandavad oma lahinguvalmis tuumalõhkepeade arvu 30% võrra (1550-ni). Integratsiooni all mõistetakse samasse sotsiaal-majanduslikku süsteemi kuuluvate riikide koondiste
koguprodukti suhe on üks maailma suurimaid). Eesti majanduse areng sõltub lisaks meist sõltuvatest teguritest ka paljudest meist sõltumatutest teguritest. Oleme paratamatult tuhande niidiga seotud maailmamajandusega. Eesti majanduskasv sõltub peaasjalikult välisnõudlusest (ekspordivõimalustest), välisinvesteeringutest, tootmise (ümber)paiknemisest, tööjõu liikumisest, geopoliitilisest olukorrast, samuti Euroopa Liidu, rahvusvaheliste organisatsioonide ja multinatsionaalsete korporatsioonide konkreetsetest otsustest jms. Välistegurite suhteliselt mahuka käsitlemise vajadus õppeaine TTP0010 Majanduspoliitika raames tuleneb ka asjaolust, et alates 2007/2008. õppeaastast puudub TTÜ 4 majandusteaduskonna bakalaureuse õppekavas õppeaine “Politoloogia”. Kultuuri, religiooni, sotsiaalprobleemide jms suhteliselt mahuka käsitluse käesoleva loengukursuse raames tingib
annaabi.ee 
